Riisa raba võtab vastu ka ratastoolis loodushuvilisi

Foto: Üllar Priks / Sakala

Soomaa rahvuspargi aladel asuva populaarse õpperaja uuenduskuuri järel pääsevad looduse kätetööd imetlema ka liikumispuudega inimesed.

Riigimetsa majandamise keskuse loodushoiuosakonna Kesk-Eesti piirkonna külastusjuhi Riho Männiku sõnul oli uue laudtee ehitaja Reibal JRK osaühing. Tööd pidid esialgu kestma kuu, aga päriselt kulus nendeks umbes kolmkümmend tööpäeva.

«Talv andis väikese edumaa. Lume ja külmunud pinnasega sai valmismoodulid rappa vedada,» selgitas Männik eeltööde kulgu. Uus invarada on tema andmeil 1,2 kilomeetrit pikk ja ehitatud riigihanke korras.

«Kõige soodsam pakkumine oli 69 000 eurot,» lappas Männik numbreid. Ta ütles, et kasutati sügavimmutatud materjali, mis peaks püsima 10—15 aastat. Teel olev võrkkate vähendab libedust.

Proovisõidud juba tehtud

Esimene invaühing kutsuti külastusjuhi sõnul külla varakult, et vead ilmsiks tuleksid. «Paraku suurt midagi parandada ei anna ning tuleb leppida, et risti pandud lauad natuke raputavad,» tõdes Riho Männik. «Saime ka parklas oleva invakäimla kohta ettepanekuid, millest osa oleme juba ellu viinud ja üht-teist plaanime seal veel kohendada.»

Osaühingu Karuskose juht Aivar Ruukel väljendas heameelt, et esimene invaraja otstarbekuse kogemus on nüüd olemas. «Tegime Läänemaa invaühinguga kanuusõidu ja järgmisel päeval käisime ka raja läbi,» rääkis ta. Tema sõnul oli rajal korraga kuus ratastooli ning peale nende veel saatjad ja ratastoolipuudeta inimesed.

«Nad jäid rahule ja olid tänulikud, et selline asi on tehtud. Kui oleks võimalik midagi muuta, siis plangud ei peaks ehk tõesti risti olema,» võttis Ruukel esmamuljed kokku. Kuid pikiplangu korral võib ratas tema arvates vahesse kinni joosta, nii et mine võta kinni.

«Järgmist rada ehitades tuleks seda alternatiivi kaaluda,» arutles ettevõtja. Tema arvates peaks võrk siiski kompenseerima ristilaudade põrutust ja muutma liikumise ühtlasemaks.

Puudujäägid on minimaalsed

Eesti liikumispuudega inimeste liidu Läänemaa invaühingu esimees Madis Ott ütles, et ehkki rada ei olnud nende külastuse ajaks veel päris valmis ja mõne asjaga polnud arvestatud, oli üldmulje väga meeldiv.

«Tõepoolest häiris pisut see, et lauad olid risti paigutatud,» nentis Ott, kuid lisas, et oli tunda ehitajate soovi puudujäägid parandada. «Loomulikult pole ristipidi laudu võimalik enam vahetada. Projekt nägi nii ette ja asjad on tehtud,» tõdes ta. «Oleks võidud juba projekteerimise ajal invaorganisatsioonidega ühendust võtta ja nõu küsida, siis poleks  neid pisiprobleeme olnud.»

Madis Ott soovitas kõigil liikumispuudega inimestel Riisa õpperajal kindlasti ära käia. Eriti sügava mulje jättis talle rabajärv, mille ümber invatee oli tehtud. «Niisugusele vaatepildile me varem ligi ei pääsenud. Kui imetled kahel pool paistvaid mustikaid ja murakaid, saad suure elamuse,» rõõmustas Ott.

Talle tutvustati rada juba ehituse algusjärgus. «Sattusin sinna pärast vihma. Seniajani on meeles raba lõhn,» õhkas ta. Erilise tänuga soovis Madis Ott ära märkida matka korraldanud ettevõtjat Aivar Ruukelit. «Ta püüdis igati aidata ja vastu tulla. Tänu temale muutus ekskursioon eriti meeldivaks.»

Nähakse ka suuremat pilti

«Kõik on  rahul, sest mujal sellist rada pole. Nüüd saab erivajadustega inimestele juba teadlikult Soomaal matkamist pakkuda,» sõnas Aivar Ruukel uhkelt. Seekordne invaühingu õpe kestis kaks päeva. Osalejad ööbisid Tori pool küljes Soomaa servas asuvas Klaara-Manni puhkemajas.

«Neil on kaldteed ja juurdepääsud ning seal on ka varem invaliide käinud,» teadis Ruukel rääkida. Ta oli rõõmus, et on hakanud tekkima terviklahendused, mis hõlmavad sobivat majutust ja ajaveetmisvõimalusi.

Riho Männik avaldas head meelt, et ka Koprarajal käib juba invatee ehitus. Sinna tuleb tema andmeil 670 meetrit samasugust laudteed. Suurvee­ohu tõttu ehitatakse see postidele. «Kõige kõrgema taseme juures tee kuivaks ei jää, aga talvised suurveed peaks ära kannatama,» arvas Männik.

«Kui saab tehtud ka Koprarada, on siin tegevust mitmeks päevaks. Meil on nüüd pealegi kogemus, kuidas liikumispuudega inimestel õnnestub kanuudega sõita,» oli Ruukel rahul. Tarvis olevat lihtsalt rohkem giide ja abilisi, kes aitaksid matkajad kanuusse ja sealt välja.

«Arvan, et uuenenud Riisa õpperajast võidab kogu Soomaa rahvuspark. Õnneks on järjest tavalisem, et mõeldakse erivajadustega inimestele ja kui midagi tehakse, siis nii, et probleemid oleksid välistatud,» rääkis ta.

Popist popimaks

Riho Männiku teada on Riisa rabaraja kasutatavus suurem kui teistel Soomaa omadel. «Välismaalaste sihtmärk on ennekõike külastuskeskus ja siit liikudes jääb Riisa kenasti tee äärde,» põhjendas ta selle populaarsust.

Tema sõnul on seal kõik rabaelemendid hästi näha. «Invarada ei lähe küll välja jõeni, aga terve inimene saab käia jõeäärses metsas,» nentis Männik. Sama projekt nägevat ette teha veel üks kaldakaitse trepp, kus kanuud saavad randuda.

Rabas on vaatetorn ja kena laugastik. «Invarada kulgeb ühe laugastiku juurde — tagapool on neid muidugi veel, aga pikema ehitamiseks polnud raha,» tõdes Männik. Rabaraja täispikkus on viis kilomeetrit. «Et asukoht on soodne ja looduslikult mitmekülgne, korraldatakse seal ka loodusharidusprogramme,» lisas Riho Männik.

Õpperada

Teekond, mis pakub kuhjaga põnevat avastamist.

• Riisa raba asub Pärnu maakonna idapiiril ja selle kogupindala on 1000 hektarit.

• Raba terviklikkust lõhub sellest läbi ehitatud Kõpu-Jõesuu maantee, mis on muutnud maastiku hüdrograafilist režiimi.

• Piki teed kulgeb Soomaa rahvuspargi piir.

• Soomaa territooriumile jääb alla 300 hektari Riisa raba.

• Raba on tekkinud mineraalmaa soostumisel, selle aluspõhja moodustavad liivsavi ja moreen.

• Levinud on peenar-älveraba.

• Turbalasundi paksus ulatub 3,3—6 meetrini.

• Laudteed pidi raba läbides saab näha soo eri arenguastmeid ja mikrovorme, nagu älveid ja laukaid.

• Rahvuspargi ulatuslikel jõelammidel võib leida liigivaeseid madalsoid.

Allikas: Riisa õpperaja infotahvel