/nginx/o/2009/06/10/192313t1hbcab.jpg)
Poliitikud satuvad inetutesse vahejuhtumitesse aeg-ajalt isegi kõige konservatiivsemates riikides. Nii näiteks on Euroopa tabloidlehed alatasa avaldanud Briti kuningakoja pikantseid seiku. Samuti on publikut kostitatud Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ja Itaalia peaministri Silvio Berlusconi eraelu üksikasjadega.
Olgugi et Eesti jääb nendest riikidest suuruse ja mõjukuse poolest kümneid kordi maha, kehtivad siin laias laastus samad mängureeglid. Meilgi tunnistatakse, et poliitikutele kehtivad rangemad käitumisnormid kui teistele. Nii riiki kui omavalitsusi juhtivate inimeste tähtsaim kapital on hea reputatsioon, sest selleta ei saa olla usaldust. Oma mainega mängides pannakse löögi alla kogu positsioon.
«Sakalal» on olnud põhjust rahul olla, et pärast seda, kui reformierakondlane Peep Aru 2005. aasta aprillis arutu purjutamise ja baaris rüselemise pärast riigikogust lahkus, pole Viljandi juhtimises osalevad või siit suurde poliitikasse pääsenud inimesed rumalates vahejuhtumites kaasa teinud.
Nüüd paistab olevat musta lamba staatusesse jõudnud linnavolikogu noorim liige, üks Rahvaliidu üle-eestilise noorteorganisatsiooni liidreid, äsjastel europarlamendi valimistel kandideerinud Monika Kuzmina. Üsna lühikese aja jooksul on ta kaks korda sattunud kõrtsikaklusesse ja kriminaalmenetluse osaliseks.
«Sakalal» pole piisavalt infot, et öelda, milline roll oli Kuzminal 2007. aasta septembris ööklubis Red ja läinud pühapäeval Club Lounge’is aset leidnud juhtumite algatamises. Samas on pikemalt vaagimatagi selge, et läbinisti mõistliku ja ettevaatliku käitumise puhul poleks noor naine nii rumalasse seisu sattunud.
Lahendus olnuks lihtne: kui inimene teab, et Viljandi lõbustusasutuste klientide seas liigub inimesi, kellega ta rahulikult ühte ruumi ei mahu, tuleb tal pidutsemispaiku hoolikamalt valida, minna näiteks Tartusse aega veetma. Valik oli tema enda teha!
Sõltumata sellest, kas Kuzmina on ohver või süüdlane, on linnavolikogu maine saanud hoobi. Seepärast tasuks rahvaliitlasel hoolega kaaluda, kas poleks targem oma koht loovutada ning lasta sügisel valijatel endale värske hinnang anda.