Prioriteetide pantvangis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Anvelt
Andres Anvelt Foto: Priit Simson / Postimees

KAKS PIKKA aastat vaidlesid sotsiaaldemokraadid riigikogus siseministriga narkokuritegevuse ja sellega võitlemise üle. Me ei tahtnud kuidagi leppida viimastel aastatel järsult suurenenud narkosurmajuhtude arvuga. Suunasime ministri tähelepanu tõsiasjale, et tänaval asetleidnud ja ametlikult kirja pandud niinimetatud narkojuhtumite pidev vähenemine on otseselt seotud narkosurmade arvu kiire kasvuga.

Kuidas siis nii? Statistika oleks nagu näidanud olukorra paranemist, aga võta näpust: narkomaanid ja narkodiilerid hea statistikaga kaasa ei läinud.

Narkokuritegevus ei ole võrreldav näiteks vargustega, mille puhul kannatanu astub politseijaoskonda ja kirjutab avalduse. Selleks et narkotegu jõuaks tabelisse, tuleb politseinikul see kindlaks teha, müüjad-ostjad teolt tabada ja kohtu alla anda.

Tagasi üles