Rohkem otsustusõigust, rohkem palka

Kaia Iva Foto: Erakogu

PÕHIKOOLI- JA gümnaasiumiseaduse muudatusi valmistas haridus- ja teadusministeerium koos partnerite ja huvigruppidega ette kaks aastat, riigikogu menetluses oli eelnõu peaaegu seitse kuud. Et haridusküsimused puudutavad meid kõiki, on nii pikk arutelu igati põhjendatud.

Kuigi uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus rakendub suuresti 2014. aasta 1. jaanuaril, tuleb silmas pidada, et õppeaasta algab 1. septembril 2013. Et teha plaane kogu algavaks õppeaastaks, vajavad koolid seaduses selgust enne õppeaasta algust ning seetõttu oli oluline muudatused enne suve vastu võtta. Näiteks on gümnaasiumi lõpus sooritatavate riigieksamite puhul seaduses kuulda võetud osaliste ettepanekuid. Kooli lõpetamise lävend viidi uuesti ühe punkti peale, nagu oli 2002. aastani, kui eksami eesmärk oli anda eelkõige võrreldavat infot koolide ja õpilaste soorituste kohta.

Järgmisest kevadest on kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keel, võõrkeel ja matemaatika. Küll aga on seadusesse sisse viidud täpsustus, mis viitab, et endiselt arvatakse rahuldavaks soorituseks riigieksamil vähemalt 20 protsendi kogumist punktidest. Täpsustus tagab, et eksami punktiarvestus oleks võrreldav viimaste aastate omaga.