Vana-Võidus tegi välk vahtrast pilpaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Üllar Priks
Copy
Pärast piksenoole täpset tabamust leiab endine sihvakas vahtrapuu oma viimse kasutuse kellelegi ahjusooja andes.
Pärast piksenoole täpset tabamust leiab endine sihvakas vahtrapuu oma viimse kasutuse kellelegi ahjusooja andes. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel reedel käis Vana-Võidus kõva kärgatus. Loodus näitas oma võimu ning purustas lasteaia mänguväljakul täies elujõus vahtrapuu.

Paarikümne meetri kõrgusest sihvakast puust jäi püsti ainult räsitud tüveront. Meeletu jõud oli võra poolitanud kaheks. Üks pool oli maandunud mängupaviljoni katusele, mis imekombel terveks jäi. Esmasel vaatlusel paistis, et kõik mänguvälja atraktsioonid olid pääsenud ainult väikeste kriimudega. Löögi jõust andsid aimu kuni meetripikkused tüvekillud, mida võis leida isegi mitmekümne meetri kaugusel puust.

Vana-Võidu elanik Helvi Jõulu rääkis, et oli parajasti kodus süüa teinud, kui kuulis heledat plaksatust. «Olin kindel, et nüüd põrutas kuskile sisse,» ütles ta.

Kõigepealt kontrollis ta üle oma kodused elektroonikaseadmed. «Õnneks olid nii arvuti kui digiboks terved,» nentis majanduslikust kahjust pääsenud Jõulu rõõmsalt.

Seejärel läks ta sündmuskohta üle vaatama. Sealt võttis ta paar puukildu kaasa, et neid muuseumile pakkuda — nii eriline tundus talle looduse hävitustöö.

Õnnelik õnnetus juhtus küll argipäeval ja umbes kella kolme paiku pärastlõunal, kuid et lasteaed on juuli lõpuni puhkusel, polnud majas ja mänguväljakul kedagi liikumas. Esmaspäeva ennelõunal tükeldasid töömehed juba vahtra riismeid ning kui lapsed jälle mänguväljakule tulevad, ootab neid lihtsalt senisest avaram õu.

Märksõnad

Tagasi üles