Pollis käivad kirsikorjajad ringi, saed näpus, ning alanud saagikoristus tähendab mitmele kõrgeks kasvanud puule, et marjad võetakse neilt koos ladvaga.
Polli aiandis korjatakse maguskirsse sae abiga
5. juuli 2013, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse spetsialist Kalle Põrk kinnitas, et saagimine ei ole kirsipuule kuidagi kahjulik. «See on nagu tagasilõikus,» lausus ta. «Ebasobiv talv teeb puule palju rohkem kahju.»
Põrgi sõnul lõikus puu kuju ei muuda. «Võtame ladvast siitsealt mõned oksad,» lausus ta. «Oleme mõõdukad ja seemikuid ei puutu.»
Oksi saetakse saagikoristamise kiirendamiseks. «Puu otsas turnimine ei tasu ajaliselt ära,» selgitas spetsialist. «Kui oksad on maas, saab marjad kergemini kätte.»
Ka varasematel aastatel on sellist meetodit kasutatud. «Puud on liiga kõrgeks kasvanud,» nentis Põrk. «Neid tuleks kohe allapoole hoidma hakata.»
Saak on oodatust väiksem
Tänavune saak jääb Kalle Põrgi hinnangul varasemate aastate omale alla. «Katseaias on sellel aastal saak kehv ja marju vähe,» tõdes ta.
Kõik korjatu müüakse ära ettetellimisega. «Tänavu on küsijaid rohkem, kui me pakkuda suudame,» rääkis Põrk. «Et maguskirsid korjatakse sabadeta, on nad ka veidi odavamad kui turul.»
Eile Viljandi turul ühtegi murelimüüjat ei leidunud. Nädala algul võis Tartu turult maguskirsse osta kilohinnaga 3—5 eurot.
Väike on tänavu ka maasikasaak. «Eks palavus ole neile kehvasti mõjunud,» lausus spetsialist. «Lisaks on äikesevihmade tõttu paljud marjad hallitanud.»
Iga päev käib magusaid kirsse korjamas neli-viis inimest. «Et meil pole tööstusaed ja palju on katsepuid, pole rohkem inimesi tarvis,» põhjendas Põrk. Enamik korjajaid on koolitusel «Osav mulk on aia kuningas» osalejad.
Laborant Tiina Puusepa sõnul alustati korjamist hommikul kell kaheksa. «Lõpetame kaheteistkümne paiku,» sõnas ta. «Korjame umbes neli tundi.»
Maguskirsse on plaanis korjata veel umbes nädal. «Kui vihm peale tuleb, lähevad marjad kohe lõhki ja nendega pole enam midagi teha,» rääkis Puusepp.
Tiivulised vaenlased
Spetsialist Kalle Põrgi sõnul tuleb tegutseda kiiresti, sest marju varitseb suur oht — linnud. «Siin on nii vareseid, kuldnokki kui hakke,» loetles ta. «Plaksuta ja tee kõva häält, palju tahad, neid see ei huvita. Lendavad paar puud edasi ja jätkavad söömist.»
Põrgi ütlemist mööda on linnud väikekasvataja õudusunenägu. «Piisab ainult poolest tunnist, kui juba terve saak on ära söödud,» sõnas ta. «Mõnes kohas on meil lindude peletamiseks postide otsa spetsiaalsed pallid riputatud.»
Lindude kisa on vahel nii suur, et häirib kõrval elavaid inimesi. «Paneelmaja elanikud on kurtnud, et õhtuti akent lahti hoides on lindude kraaklemine liiga vali,» lausus Põrk.
Kirsikorjamise kõrval harvendatakse õunaaias viljahakatisi. Vanemteadur Toivo Univeri sõnade kohaselt vähendab see puu koormust. «Õunapuul tekib vilju rohkem, kui ta jõuab ära kanda,» selgitas ta.
Kui kännases on viis õit, jääb neist tavaliselt alles kolm õuna, puu ei jaksa aga nii palju vilju toita. «Sellepärast tuleb kännasesse jätta kõige suurem õun ja väiksemad ära noppida,» õpetas Univer. «Nii suudab puu oma vilju korralikult toita.»
Mõne üksiku sordi harvendamiseks on vanemteaduri hinnangul juba veidi hilja, kuid enamiku puhul on seda just õige aeg teha ka koduaias.