Viljandi elanik leidis kotti topitud kassi

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor must kass oli julmalt kartulikotti surutud ning eramaja hoovi visatud.
Noor must kass oli julmalt kartulikotti surutud ning eramaja hoovi visatud. Foto: Siiri Mängli

Kolmapäeva ennelõunal sai Viljandi kodutute loomade varjupaik väljakutse Kõrgemäe tänavale, mille maja number 13 hoovi oli jäetud kartulikotti pandud loom.

Varjupaiga juhataja Siiri Mängli sõnul telefonikõne teinud eakas naine ise kotti avada ei julgenud. Kui töötajad kohale jõudsid, oli leidja koti ühele otsale pannud raskuse, sest meeleheitel ja paanikas loom kippus mööda hoovi ringi hüppama. Kohapeal kotti lahti harutama ei hakatud, sest šokis loom oleks kohe jooksu pannud.

Kass kardab inimesi ja hoiab neist eemale

Varjupaiga puuride juures selgus, et kotis oli noor süsimust kass. «Tal on närvid täiesti rikutud, kedagi ta endale lähedale ei usalda. Kardab ja hoiab eemale, kuid ei susise,» kommenteeris Siiri Mängli.

Väliseid vigastusi loomal ei olnud. «Jätame ta esialgu rahule ja püüame tema usalduse võita,» valgustas varjupaiga juhataja esialgseid plaane.

Samal päeval leiti Jalaka tänavalt küülik, kes varjupaigas koju tagasi pääsemist ootab. «Ilmselt oli ta suveks aeda pandud. Inimesed ei arvesta sellega, et jänesed ei oska ainult kõrgele hüpata, vaid ka aia alt augu läbi kaevata,» lausus Siiri Mängli.

Vestluse käigus selgus, et ka eelmisel aastal oli Kõrgemäe tänavalt leitud kotis kass. Mängli teadis rääkida, et alati ei pruugigi sellise teo taga olla looma omanik. Ta soovis inimestele südamele panna, et kui kuskil hulkuvat looma märgatakse, ei tohi teda kinni püüdma ja traumeerima hakata, vaid tuleb kutsuda varjupaiga töötajad, kes looma võimalikult valutult aidata saavad.

Äärmuslikke juhtumeid on aastas alla kümne

Siiri Mängli andmeil on äärmuslikke hülgamisjuhtumeid, kus loom seotakse nööriga näiteks võssa või pannakse kotti või kasti kinni, aastas alla kümne. Üks koledamaid tema tööaja jooksul on olnud see, kui kass oli heinapallinööriga puu külge seotud. Vabadusse püüdlev loom oli kaela ümbert naha katki hõõrunud.

Valusalt on talle meelde jäänud ka koer, kes oli väga halvas seisus ravimata kärntõve tõttu.

«Mõlemad loomad on praeguseks terved ja uue kodu leidnud,» avaldas Mängli heameelt. Ta ütles ka, et enamasti saab sellise trauma läbi elanud loomast pärast usalduse tagasivõitmist eriliselt tänulik ja ustav sõber.

«Kui on kahtlus, et tuleb oma loomast loobuda, peab tegutsema kohe. Tihtipeale pöördutakse varjupaika jutuga: «Mul on vaja homme välismaale sõita, mis nüüd saab?»» nentis Mängli.

Samuti soovitas ta alati järele mõelda, mis on loobumise põhjus. Näiteks looma käitumisprobleemid võivad viidata hoopis haigusele ning sellisel juhul tuleks temaga veterinaari juurde minna. Abi võib saada ka koerte suhtluskeele ehk käitumispsühholoogia koolitajatelt.

«Väga tähtis on ise oma loomale uut kodu otsida ja seda võimalikult paljudes kohtades kuulutada. Ainult nii võib kindel olla, et loom jõuab heasse ja armastavasse peresse,» nentis Siiri Mängli.

Loobumine

Kuidas toimida, kui looma edasine pidamine osutub mingil põhjusel võimatuks?

• Pane kuulutus Facebookis lehele «Koduotsija» või saada e-kiri looma võimalikult pika kirjelduse ja pildiga ning oma kontaktandmetega info@varjupaik.ee.

• Iga looma võtmisega kaasneb vastutus, mida inimene peab suutma kanda tema elu lõpuni. Kui see pole võimalik, tuleb püüda oma lemmikule uus kodu leida või võtta vastu raske otsus ja lasta veterinaaril ta uinutada.

Allikas: www.varjupaik.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles