/nginx/o/2010/06/21/390407t1hf0d2.jpg)
Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programmist ja Norra toetusprogrammist on alates 2002. aastast Eesti mõisakoolidele eraldatud 15,4 miljonit eurot. Selle raha eest on renoveeritud ka kolme Viljandimaa mõisa.
Mõisakoolid on 12 aastaga saanud 15 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on 12 aasta jooksul toetatud erinevate mõisahoonete korrastamist, mis on oluliselt parandanud nende arhitektuuriväärtuslike hoonete seisukorda.
"Mõisakoolide restaureerimisse on peale ministeeriumi andnud väga suure panuse norrakad, sest neid on köitnud Eesti mõisakoolide puhul just nende mitmefunktsioonilisus,» rääkis Jänes. «Need on haridusasutused ja lastele ning õpetajatele erakordseks õpikeskkonnaks, lisaks on nad kultuuripärandi pärlid ja ühtlasi ka kujunenud turistidele huvipakkuvaks sihtkohaks."
Jänes ütles, et nende aastate jooksul on toetatud kõige enam restaureerimis- ja projekteerimistöid, uuringuid, projektide ekspertiise, väiksemal määral arendustegevusi ja on aidatud soetada ka sisustust.
Tema sõnul oli eelmise õppeaasta seisuga mõisates tegutsevaid koole-lasteasutusi 59 ja enim on toetust saanud Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Harjumaal asuvad mõisad, sest neis maakondades asub enim mõisakoole.
Norra toetusrahadega on praeguseks restaureerinud Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Suure-Kõpu, Vasta, Väätsa ning Lahmuse mõisahooned.
Mõisakoolid kuuluvad enamasti kohalikele omavalitsustele, osad ka riigile ja eraomanikele.