Repliik: Eesti lipp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helgi Kaldma
Copy
Helgi Kaldma
Helgi Kaldma Foto: Elmo Riig / Sakala

«Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga...»


Oli Saksa aeg ja olin just kooli läinud, kuid juba jõulude ajal olin koorilaulja ning üks laul, mille selle algkooli mudilaste koor esitas, oli «Eesti lipp». Muidu oleks see praeguseks ehk ununenud, nagu kaob paljugi meie mälust, kuid olin esinemisele hilinenud ja laulsin häbipisaraid pühkides.



Teine, veel elamuslikum kohtumine «Eesti lipuga» oli aastakümneid hiljem. Segakoor Koit sõitis Põlvamaalt Intsikurmu laulupeolt koju ning loomulikult terve tee laulis. Ja siis keegi alustas: «Kaunistagem Eesti kojad...» Peagi ühinesid temaga kõik bussis olijad, nagu oleks see laul äsja õpitud. Põhihääle kõrval kõlasid saatehääled. Ka minul olid endalegi ootamatult sõnad peas. Selle aja peale teadsin ka autori nime - Martin Lipp.



Säärases laulmises poleks olnud midagi iseäralikku, kui poleks olnud sügav Vene aeg, koguni venestamise aeg. Paljas mõtegi Eesti riigist ja oma lipust oli siis riigivastane.



Viimati kuulsin «Eesti lippu» eile Vabaduse platsil, kui Viljandi tähistas lasteaialaste toel Eesti lipu 125. aastapäeva. Praegu on see laul isamaaliste ürituste tähtis osa.

Tagasi üles