Roland Tulik: Tasapisi maa peale tagasi

Roland Tulik Foto: Peeter Kümmel / Sakala

VIIRATSI VALLAVOLIKOGU maikuu istungil vähendati tunduvalt volikogu kui valla kõrgeima juhtorgani valitsemiskulutusi. Tegu on kauaoodatud ja seega põhimõtteliselt tervitatava otsusega: nõnda hoiab omavalitsus kokku ligikaudu 230 000 krooni.

Meie volikogu erakordselt suurtele valitsemiskuludele olid opositsiooni esindajad alatasa tähelepanu juhtinud nii volikogu istungitel kui leheveergudel. Nüüd lõpuks andsid vallas võimu jämedat otsa hoidvad rahvaliitlased järele ning tunnistasid kärpimise möödapääsmatust.

TEISISÕNU oleme oma eesmärgi saavutanud. Võiks siis ju küsida, miks ma tehtule taas avalikku tähelepanu taotlen. Põhjus on lihtne. Nimelt on niisugune juhtum Viiratsi vallas viimase kümne aasta jooksul ainulaadne.

Seni on volikogu aasta-aastalt oma valitsemiskulutusi suurendanud. Selle juures on otsustav roll olnud volikogu esimehel Leemet Lõol, kel möödub sellele ametitoolile istumisest eeloleval sügisel kümme aastat.

Oleme pikka aega rõhutanud, et Leemet Lõo on võrreldes teiste Viljandimaa omavalitsusjuhtidega selgelt üle makstud, kusjuures tema töökohustused on olnud täpselt määratlemata.

Fraktsioon Avatud Viiratsi on mitu korda palunud Rahvaliidul volikogus selgitada, millised on Viiratsi volikogu esimehe ülesanded. Selget ja korrektset vastust pole me saanud. Sellest tulenevalt oleme teinud järelduse, et tegu on puhtalt poliitilise juhi, mitte valla arendusjuhiga, nagu aeg-ajalt umbmääraselt on väidetud.

HOOLIMATA SELLEST et äsja volikogus ellu viidud töötasude ja hüvitiste kärpimine oli üsna jõuline, on ettevõtmisel küljes tugev populismi maik.
Arusaamatu ja mõttetu on olnud Rahvaliidu soov siduda volikogu esimehe töötasu tulumaksu laekumisega. Mõte on küll näiliselt ilus, aga sisult tühine.

Seda põhjendatakse vajadusega hoida tulumaksu laekumist kajastavad näitajad kogu aeg tähelepanu keskpunktis.

No kas saab olla veel naeruväärsemat põhjendust? Kas tõesti poleks vastasel korral vallavalitsusel ja raamatupidamisel maksutuludest ülevaadet?
Tegelikkuses ei sõltu tulumaksu laekumine kaugeltki ainult volikogu esimehe püüdlikust tööst.

Tõsi, kärped on muljetavaldavad: volikogu esimehe tasu väheneb ligi 50 protsenti, volikogu liikmetel 63 protsenti, komisjoni esimeestel 43 protsenti ja fraktsiooni juhtidel 70 protsenti. Ärgem aga unustagem, et suures osas on need kantud peagi algavast valimiskampaaniast.

Populismist annab märku näiteks see, et kärped kehtivad veel vaid kolme kuu jooksul järelejäänud valitsemisperioodist.

Faktid räägivad selget keelt. Volikogu 28. veebruari otsusega, mis sidus esimehe töötasu tulumaksu laekumisega, saavutati tema töötasu (16 445 krooni) pealt nelja kuu jooksul kokkuhoidu vaid 2913 krooni. Kommentaarid on siin üleliigsed. Pealegi oli selle otsuse eluramm lühike: kõigest neli kuud.

MAJANDUSKRIIS on kogu Eestis teinud oma töö, mistõttu viitasime juba veebruaris suurele vajadusele valla juhtimiskulusid otsustavalt koomale tõmmata. Paraku hääletasid võimuolijad kõik need ettepanekud maha.

Hea seegi, et nüüd, valitsemisperioodi viimastel kuudel, jõudsid rahvaliitlased ise tõdemusele: vallal on raha otsas ja pankrot on silmapiiril. Paraku ei pruugi sellest piisata: suure tõenäosusega seisab sügistalvel ees ka koondamine või osalise tööaja kehtestamine.

2009. aasta eelarve vähenes 2008. aasta omaga võrreldes ligi 12 miljonit krooni. Veelgi suuremast langusest päästis 6 miljoni krooni suurune reserv, mis tuli üle eelmisest aastast. Arvata on, et 2010. aasta eelarve on veelgi väiksem.

See, et omavalitsused toetavad oma territooriumil ühiskondlikku elu üleval hoidvaid mittetulundusühinguid, on muidugi tervitatav. Kuid nad peavad seda tegema läbipaistvalt ja kehtestatud korra alusel.

Viiratsi vald toetas 2007. aastal mittetulundusühinguid 150 000 krooniga. Kokku sai abi kuus organisatsiooni, nende hulgas Viiratsi külavanemate kogu (50 000 krooni). Praeguseks pole veel teada, kui suure summaga toetati mittetulundusühinguid 2008. aastal, sest ükski volikogu liige ei ole sellekohast päringut teinud ja vallavalitsus ise ei märka infot anda. Taas oodatakse opositsiooni initsiatiivi.

Huvitav, millest volikogus räägitaks, kui meie loobuksime mingil põhjusel küsimuste esitamisest?

ÜKS ON AGA selge: mittetulundusühingute toetamise juures mängivad tähtsat rolli sõpruskondlikud suhted. Sellele viitab asjaolu, et volikogu rahvaliitlaste enamuse otsusega säilitati mittetulundusühingute esindajatele 300-kroonine hüvitis nendeks puhkudeks, kui neil volikogu istungil osaleda palutakse.

Taunitav on eelnimetatud asjaolu ennekõike seetõttu, et volikogus pole välja töötatud korda, mille põhjal esitataks kutse istungile. Seni on see olnud puhtalt volikogu esimehe Leemet Lõo otsustada.

Võib-olla on rahvaliitlastes arenenud teistsugune õiglustunne, kuid meie ei saa kuidagi õigeks pidada, kui volikokku kutsutakse jahimeeste seltsi esindaja ning talle makstakse tummalt saalinurgas istumise eest tippadvokaadi tunnitasu. Vaata, kust otsast tahad, ikka jääb silma asjaolu, et ka Leemet Lõo ise on agar jahimees.

Miks ei kutsuta raha eest volikogu istungitel osalema näiteks korteriühistute esimehi? Ilmselt pole nemad jahimehed.

SUVI KOGUB küll alles jõudu, kuid sellest hoolimata tuleb mõelda eesseisvale talvele, mis toob valusalt esile Viiratsi aleviku inimeste mured.

Juba ammu pole saladus, et Viiratsi vallas on eluasemete küttekulud konkurentsitult Eesti suurimaid. Seepärast ootavad kodanikud õigustatult volikogult ja eelkõige vallavalitsuselt tuntavaid samme probleemi lahendamiseks.

Ei saa jätta tähelepanuta, et rasked majandusolud pole riivanud mitte üksnes omavalitsuste, vaid ka perekondade eelarveid ning taevasse küündivad küttekulud võivad nii mõnegi neist laostada. Vallajuhtide asi on abikäsi ulatada.

Eelmisel kütteperioodil ei suutnud vallavalitsus kahjuks teha muud kui inimeste maadlust üüratute küttearvetega vaikimisi pealt vaadata.

SEEGA SOOVIN Viiratsi valla juhtidele edaspidiseks tegusamat ja erapooletumat asjaajamist.