Tarkust võib taga nõuda ka täiskasvanuna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi täiskasvanute gümnaasium kolib sügisest Paalalinna Kaare kooli ruumidesse. Pildil on direktor Mall Kõiv ja õppejuhataja Maie Jaago.
Viljandi täiskasvanute gümnaasium kolib sügisest Paalalinna Kaare kooli ruumidesse. Pildil on direktor Mall Kõiv ja õppejuhataja Maie Jaago. Foto: Elmo Riig / Sakala

Need, kel on lõpetamata kas põhikool, gümnaasium või kutsekool, arvatakse madala haridustasemega inimesteks. Nendel on enamasti võimatu karjääri teha ja kõrge elukvaliteet jääb sageli kättesaamatusse kaugusse.

Paljud täiskasvanud, kes on kunagi õpingud pooleli jätnud, pelgavad kooli tagasi tulla, sest arvavad, et ei saa siin enam hakkama. Kardetakse eelkõige reaalaineid ja võõrkeeli. Elu on aga näidanud, et mida vanem õpilane, seda paremad on õppetöö tulemused.

Täiskasvanute õpimotivatsioon erineb mitmeti laste ja noorte omast: nemad kasutavad õppides oma varasemaid teadmisi ja oskusi ning võtavad oma õpingute eest vastutuse. Kooli tullakse vabatahtlikult, sisemise vajaduse sunnil. Ühesõnaga õpitakse endale.

Tagasi üles