Et kauplustes on müügil mitut masti sääsetõrjevahendeid, on nende vahel valida tihtipeale raske. Endale parima leidmiseks peab neid lihtsalt katsetama.
Igaüks võib poest leida sobiliku sääsetõrjevahendi
11. juuni 2013, 07:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Bauhofi poes on valik eriti mitmekesine: pakutakse eri firmade aerosoole, fumigaatoreid, spiraale ja suitsupulki, akna- ja uksevõrke ning nii valguse kui gaasi toimel töötavaid sääselampe, -püüdjaid ja -püüniseid.
Bauhofi aiaosakonna juhataja Svetlana Pitsenko tähelepanekute järgi ostetakse tõrjevahenditest kõige enam aerosooli.
Küsimuse peale, milline aerosool kõige paremini kaubaks läheb, tõi Pitsenko välja Diffusili. Samas lisas ta, et inimesed katsetavad sageli mitut vahendit ning leiavad endale lõpuks selle õige.
Fumigaator, võrk ja suits
Populaarsuselt teisel kohal oleva sääsetõrjevahendina nimetas Svetlana Pitsenko elektrilist fumigaatorit.
«See seade tuleb panna elektripistikusse ning nagu paki peale on kirjutatud, hakkab sealt eralduma aine, mille lõhn sääsed eemale peletab. Saada on nii vedeliku kui tablettidega täidetavaid aparaate,» rääkis ta. «Kui seade panna stepslisse ainult ööks, saate kuni 60 sääsevaba ööd.»
Pitsenko toonitas, et inimesed fumigaatorist eralduva aine lõhna ei tunne.
Neil, kes soovivad suvise kuumaga aknaid nii päeval kui öösel lahti hoida, soovitas Pitsenko osta sääsevõrgud. Need võib paigaldada nii akna kui ukse ette, aga olemas on ka spetsiaalsed voodivõrgud.
«Sääsevõrgud saab kinnitada takkepaeltega, mida samuti poodides müüakse,» lausus Pitsenko.
Inimesed, kes veedavad palju aega väljas ning korraldavad tihti grilliõhtuid, on abi saanud spiraalidest ja suitsupulkadest. Valmistajate väitel hoiavad need sääski eemal mitu tundi.
«Spiraal tuleb lihtsalt maha või mõnele muule tasapinnale panna ja suitsupulk maasse susata ning siis need põlema süüdata. Hõõguvast otsast tulev suits hävitab ja peletab samuti sääski,» kõneles Bauhofi aiaosakonna juhataja.
«Üks suitsupulk tagab kaitse 15-ruutmeetrisel pinnal,» luges ta pakendilt ning lisas: «Kui tahta sääsevabaks saada suuremat pinda, tuleb neid pulki loomulikult rohkem panna.»
Tõhus, kuid kallis püünis
Kui kõigi mainitud sääsetõrjevahendite hinnad jäävad enamasti 3 ja 10 euro vahele, siis aeda paigutatavate sääsepüüniste eest tuleb maksta märksa rohkem.
«On teada, et sääsed ja teised tüütud putukad leiavad inimesed üles nende hingeõhu järgi. Ka hakkavad nad tuppa tulema valguse peale. Seetõttu on olemas mitmesugused sääselambid ning sääsepüünised ja -püüdjad: nii hõõguva lambi meetodil töötavad kui gaasiga,» rääkis Svetlana Pitsenko. «Viimati mainitud maksavad üle 500 euro.»
Seadme tööpõhimõte seisneb Pitsenko selgitust mööda selles, et ta toodab gaasist lämmastikdioksiidi ning koos spetsiaalsete peibutusainetega toimides meelitab sääsed ja teised hammustavad putukad enda lähedusse, kust imeb need putukakotti.
«Niisugust masinat müüme oma poes alles esimest aastat ning inimesed on käinud seda uudistamas. Mõtlema paneb selle kõrge hind,» märkis Pitsenko.
Püünis tuleks tema sõnutsi tööle panna kohe, kui esimesed sääsed välja ilmuvad ning kui neid on piirkonnas palju, kulub tajutava tulemuseni jõudmiseks mõni nädal.
Pärimisele, milliseid sääsetõrjevahendeid ta ise tarvitab, vastas Svetlana Pitsenko, et väljas olles kindlasti pihusteid. «Olen proovinud ka spiraali, ent sellel on väga vänge lõhn — vähemalt minule see ei istu. Spiraal tuleks endast kaugemale panna. Üldiselt aga linnas kuigi palju sääski pole, nii et mingit muud vahendit ma kasutanud ei ole.»
Ka Viljandi Home Gallerys asuva Decora poe klienditeenindaja Tiina Põder tõdes, et kõige enam ostavad inimesed sääskede vastu aerosooli Diffusil. Selles poes müüakse muidu samu tõrjevahendeid kui Bauhofis, ent peale nende on saada veel putukaid peletavaid küünlaid.
«Küünal töötab samal põhimõttel nagu spiraalgi: paned otsast põlema ning hõõgudes eraldab ta suitsu, mis hoiab sääsed eemal. Ühe küünla põlemise aeg on ligikaudu kaks tundi,» ütles Põder.
Et ta elab maal, on temal akende ees võrgud. «Sääski on palju, nii et ilma võrguta paraku ei saa. Lisaks kasutan spreisid. Meil on olemas Ben’s 100, mida müüakse matkapoodides.»
Maamõõtja ja jahimees Heino Sadam nentis, et sel aastal on sääski väga palju. «Huvitav on ka see, et juba 30. mail olid parmud väljas ning 31. mai oli täitsa hullumaja. Mina pole nii vara parme veel näinud,» lausus ta.
Et nii oma töö kui hobi tõttu liigub Sadam palju väljas, on tal tulnud endale leida sobivad abivahendid.
«Mulle meeldivad need roll-off’id rohkem kui pihustid. Eelmisel aastal avastasin Viljandist Farm Planti poest roll-off’i nimega Jungle Oil ehk Džungli Õli. See on looduslähedane toode, mida suurtes poodides ei müüda, kuid mis püsib peal kaks-kolm tundi. Olen seda soovitanud isegi oma lastele ja lastelastele,» kõneles ta.
Peale Džungli Õli kasutab Sadam tugevatoimelist vahendit Ben’s 100. «Jahil on kindlasti see kaasas ning olen sääsevaba kolm-neli tundi. Naha peale ei soovita seda aga panna, sest see on väga kange.»
Küsimusele, kas tal on olnud kokkupuuteid ka elektriliste sääsepüüdjatega, vastas jahimees, et grillides on ta seda kasutanud. «Mõni aasta tagasi proovisin, aga eriti suurt efekti mina ei täheldanud.»
Jahimehe kogemust mööda ei ole palju kasu ka kaubanduskettides müüdavatest spiraalidest. «Jaanitulel olen neid kasutanud ja erilist toimet pole olnud.»
Küll aga toimivad tema kinnitusel sääski peletavad küünlad. «Kui paned oma seltskonna ümber nelja nurka küünla tossama, on toime täitsa olemas.»
Oma juttu kokku võttes tähendas Sadam, et iga inimene on siiski erinev. «Näiteks kui me istume abikaasaga kõrvuti, on sageli nii, et minul on sääsed ümber, temal aga ei midagi. Eks see olene veretüübist ja sellest, kui palju inimene higistab,» leidis ta. «Seega peab igaüks ise katsetama ja just endale sobiva sääsetõrjevahendi otsima. Mina olen need leidnud ja olen rahul.»
Võrk paksult putukaid täis
Viljandlanna Jaanika Torn tundide kaupa metsas ei viibi. Tema on kodune ning on tarvitanud suurtes kaubanduskettides saada olevaid sääsetõrjevahendeid.
«Kõige enam olen kasutanud pihusteid, näiteks Diffusili. Olen proovinud ka Offi ja Brosi, aga sääsed on ikka kallal olnud. Samas minu sõbranna ütleb, et tal aitab Off väga hästi,» rääkis Torn.
Siseruumidest hoiab tema ütlemist mööda kõige paremini sääsed eemal võrk.
«Kodus on mul sääsevõrgud ette pandud, sest suvel kuumade ilmadega peab aknaid ikka lahti hoidma. Ja kui võrke vaadata, siis need on kõik väljastpoolt putukaid täis.»
Grilliõhtutel on Torn kasutanud ka spiraale, ent kuigi neil on tema sõnul tugev hais, pole neist palju abi olnud. «Ehk siis on, kui neid mitu tükki tossama panna. Siis aga ei tule jälle grillimisest midagi välja, kui kõik ümberringi haiseb.»
Neil, kes sääraseid lõhnu ega keemilisi vahendeid ei talu, tasub sääskede vastu proovida päris looduslikke vahendeid, näiteks aroomiõlisid või küüslauku.
«Lugesin internetist, et kui laimi sisse panna nelki, siis see pidi ka toimima. Kas see tegelikult nii on, ma kommenteerida ei oska,» lausus Torn.