Õnnepankur eelistab tänumajandust

Õnnepanga asutaja Airi Kivi teab, et oma soovide ja arvamuse väljendamine nõuab julgust ega pruugi alati kõigile meeldida, kuid nii tähtsat asja kõrvale jätta ei tohiks. Foto: Erakogu

Aasta 2008. «Teeme ära» koristustalgud olid just lõppenud ja korraldusmeeskond pidas Võrtsjärve ääres uusi plaane. Võimalik, et üheski teises kohas poleks Airi Kivi seda teha söandanud, aga seal tõusis ta püsti ja teatas, et tema arvates võiksid kõik inimesed õnnelikud olla.

Niisuguse mõttega lagedaletulek jagas seltskonna kaheks: ühtede ideedest kasvas hiljem välja järgmine «Teeme ära», teine osa aga hakkas tegelema sõna otseses mõttes õnnega.

Nii sündis unikaalne Õnnepank — heade tegude vahetamise paik, mis soovib ärgitada inimesi mõtlema ja tegutsema südamega. Õnnepankurid on veendunud, et ühiskonnas on tekkinud lõhe inimliku hoolimise ja majandusliku heaolu vahel, õnn peitub aga teiste märkamises.