Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/06/07/1812140t1h63c6.jpg)
Aasta 2008. «Teeme ära» koristustalgud olid just lõppenud ja korraldusmeeskond pidas Võrtsjärve ääres uusi plaane. Võimalik, et üheski teises kohas poleks Airi Kivi seda teha söandanud, aga seal tõusis ta püsti ja teatas, et tema arvates võiksid kõik inimesed õnnelikud olla.
Niisuguse mõttega lagedaletulek jagas seltskonna kaheks: ühtede ideedest kasvas hiljem välja järgmine «Teeme ära», teine osa aga hakkas tegelema sõna otseses mõttes õnnega.