Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
/nginx/o/2013/06/05/1808266t1h942a.jpg)
Kask (Betula) on kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond. Maailmas on seda vähemalt 30 ja Eestis nelja liiki.
Ajakirja «Eesti Mets» peatoimetaja Hendrik Relve ütles, et kaks neist, arukask ja sookask, on puukujulised, madal kask ehk Betula humilis aga kuni kahe ja poole meetri kõrguseks kasvav põõsas.
Millist kaske vihategemiseks eelistada, Relve pakkuda ei tihanud. «Eks õige ole võtta seda, mis kodule ligemal,» leidis ta.
Pärimise peale, mis on kõige õigem vihategemise aeg, lausus Relve, et selle kohta leiab arvamusi lõpututest rahvapärimustest. Ühe ilusa ütluse järgi pidavat ideaalne aeg olema uue ja vana kalendri jaanipäeva vahel. Relve lisas omalt poolt, et vihapuulehed peaksid olema oma täissuuruse saavutanud, kuid siiski veel pehmed ja lõhnavad.
Küttepuuna nimetas Relve kaske luksuskaubaks. Ta nentis, et esmajärjekorras rändab kvaliteetne peenemat sorti kasepalk tselluloosivabrikutesse, kus pressitakse paberiks, ning kütuseks on õige tarvitada niisugust kaske, mis sinna ei kõlba. Küll aga peab Relve kasetohtu mõnusaks tuleläitmise abivahendiks.
Üks suuremaid kingitusi, mida täies elujõus kask meile anda suudab, on Relve jutu järgi mahl. Paraku on kasemahla tarbimise ja selle värskendavate omaduste laiale üldsusele propageerimine unarusse jäänud.
«Kask hakkab olenevalt aastast mahla andma kuskil aprilli teisel poolel,» rääkis Relve ning soovitas väärtuslikku nestet puhtal kujul säilitada plastpudelites sügavkülmas.
«Mul on üks tuttav eraettevõtja, kes on kasemahla juba aastaid Itaaliasse eksportinud,» lisas Relve. «Seal pidi seda müüdama apteegikaubana ja selle liitrihind pidi olema kümneid eurosid. Itaalias kirjeldatakse kasemahla kui imelist arktilist nestet, mis tõstab toonust ja puhastab organismi.»
Kasest nagu igast teisest puustki vihamaterjali võttes tuleb Hendrik Relve meelest jääda arukaks ja ühte taime mitte paljaks riisuda.
«Kõiges, mida me teeme, peab valitsema tasakaal,» lausus loodusemees lõpetuseks.