Sisukord
Paberleht
Postimees

Armastus veini vastu tekkis vanaema juures moosikeldris

4 min lugemist
Veini degusteerimine pakub Raoul Luigendile tõelist mõnu. Ta võrdleb seda kunstiteose nautimisega, kui imetakse aegamööda endasse selle vorme ja värve. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Abja valla metsade vahel ürgoru veerel endises Pikamatsi vesiveskis elab Raoul Luigend, kelle hobi ja kirg on veini valmistamine ja nautimine. Selleks on tal oivaline istumiskoht: muruga maakitsus voolava oja keskel.

Tellijale Tellijale

«Armastus veini vastu tekkis vanaema juures moosikeldris, kui seitsmeaastase poisina nööpisin enda arvates lahti kummikorgiga mahlapudeli. Sealt rüübates arvasin esimese hooga, et mahl on halvaks läinud. Siiski jäi pakitsema tunne, et midagi erilist on selle joogiga veel. Tunni pärast taas märjukest mekkides taipasin, et see ei ole üldse halb, vaid hoopis omapäraselt meeldiv. Järgmistelgi päevadel hiilisin keldrisse ja nädalaga sain pooleliitrisele pudelile põhja peale,» meenutab Raoul Luigend naerdes ning lisab, et vein ongi kõige paremate omadustega mahl, millel on väike rõõmuallikas veel juures.

Järgmine kord puutus Luigend veiniga kokku täiskasvanueas 1980. aastate algul Tallinnas.

01.08.2020 04.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto