:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
/nginx/o/2013/05/29/1789688t1h3e4a.jpg)
Mitme tonni prügikala Võrtsjärve jõudmise põhjustasid Valguta poldris tehtud kuivendustööd, mille tarbeks oli keskkonnaamet andnud välja küll kõik load, kuid jätnud kalauuringud tegemata.
Kogred on Võrtsjärves väga visad hajuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ütles Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt, keegi lihtsalt ei eeldanud, et peale veespetsialisti hinnangu saamise tulnuks poldrialal ka mingeid kalandusvaldkonda puudutavaid uurimistöid ette võtta. Kuivendustööde tagajärjel jõudis aga järve enneolematult suur hulk kokresid, kes ummistavad nüüd võrke ja mõrdu ning suruvad väärtusliku kala sealt eemale.
Olukord on pisut paranenud
Paar nädalat tagasi, kui kalurid hakkasid püügivahenditest vaid kokresid leidma, avaldasid nad suurt pahameelt. Kommentaarides lubasid nad prügikala keskkonnaameti õuele viia, sest neil pole sellega midagi peale hakata.
Pühapäeval kogunesid kalurid limnoloogiakeskuse teaduritega nõu pidama ning siis olid nad Ain Järvalti sõnul juba rahulikumad, sest kogreparved on järve peale ära hajunud ja mõrdadest leiab juba ka veekogu põlisasukaid. Teaduri väitel peaks olukord aja jooksul täielikult normaliseeruma.
«Mõrdades on tõepoolest kokri vähemaks jäänud,» nentis kalamees Aivar Kärp. Tema märkamist mööda on osa kokri hakanud Suure Emajõe kaudu Peipsi poole liikuma. Seda kinnitavad jõe suudmes järsult kasvanud püügikogused.
Kärbi ütlemist mööda oli pühapäevane kohtumine rahumeelne ning vähenevad kogrekogused annavad lootust, et asi läheb tasapisi paremaks.
«Tuleb muidugi tunnistada, et probleem on üleval ja küsimus on lõplikult lahendamata,» tähendas Järvalt. «Kalamehed on endiselt mures, sest kardavad, et kui järves veetase jälle alaneb, avavad põllumehed Valguta poldril kuivenduslüüsi ning juhivad veed taas järve poole. Selleks neid ehitustöid seal ju tehti.»
Teadur avaldas lootust, et nüüd, kui kõik on olukorraga kursis, ei juhtu enam, et vesi ilma püügivahendeid kanali ette panemata lahti päästetaks.
Põline kalur Marko Vaher nii optimistlik ei olnud. Ta väljendas pahameelt selle üle, et keskkonnaameti esindaja polnud vaevunud pühapäevasele kohtumisele tulema.
«Meile anti lihtsalt teada, et poldrialade kuivendamise projekt on ajutiselt peatatud,» lausus Vaher nördinult.
Tema sõnul kokrede arv väljapüügis küll tasapisi väheneb, kuid neid on ikka väga palju ja teha pole nendega midagi. «Loomadele see kala ei maitse ja kokkuostjat ei huvita.»
Ühed järveäärsed seapidajad olid Vaheri jutu järgi nõus kogred küll kaldalt tasuta ära vedama, aga see tähendaks kalurile mitu tundi tasuta töö tegemist.
Kokrede arvukus oli halb üllatus
«Katsepüükide tulemustele toetudes võib öelda, et poldrialal on kala veel jätkuvalt väga suurtes kogustes,» rääkis Ain Järvalt.
Poldri ja Võrtsjärve vahelises kanalis tehtud püügid näitavad tema andmeil nii kaalu- kui pikkusmõõtmistena, et kogreparved on tulnud just Valguta poldri alalt. Ta lisas, et põllumeestel oli esimest korda võimalik vett järve poole juhtida märtsis jää alt, sest siis oli vesi piisavalt madal. See tähendab, et kogred sattusid Võrtsjärve üsna varakult.
«Poldriala pidi umbselt kala täis olema,» lausus Järvalt ning selgitas, et proovipüükideks ja uuringuteks on spetsiaalsed eri silmasuurusega kolmemeetrised võrgud. «Kõigest poole tunniga oli võrgus kaksteist hõbekokre. Kui seda oleks aga terve ööpäeva vees hoitud, olnuks see otsast otsani kokri täis.»
Nooremad limnoloogiakeskuse teadurid üritasid Järvalti sõnul ka noota vedada, kuid et ehitustöödest oli kanalisse jäänud palju risu ja oksi, siis see hästi ei õnnestunud. «Kindlasti tuleb edaspidi vältida uute kalaportsude järvevette sattumist,» ütles Järvalt rangelt.
Tema andmeil oli põllumeestel keskkonnaametilt luba saadud ja sellist pretsedenti pole enne ühegi poldri kasutuselevõtuga tekkinud. Seega ei peetud kalandusuuringuid vajalikuks.
Küll aga teadis Järvalt, et ornitoloogid olid teinud ettekirjutuse Valguta poldris kevadel veetaset üleval hoida, sest viimase nelja aasta jooksul on seal tõusnud lindude arvukus.
«Meil oli mitme keskkonnainimese ettekirjutus, aga kala poole pealt ei osanud keegi midagi sellist ette näha,» tõdes Järvalt. «Hõbekokrede ülisuur arvukus poldrialal tuli kõigile negatiivse üllatusena.»
Nüüd ollakse Järvalti lootust mööda targemad ja kõigi teiste ümber Võrtsjärve paiknevate poldrite puhul tehakse enne nende kasutuselevõttu ka kalauuringud, et saada teada, kas ja millised kalahulgad sel juhul järve lisanduksid.