Juhtkiri: Nurgakivi

Foto: Liis Saar

Eesti üliõpilased süütasid üleeile õhtul mitme kõrgkooli, teiste hulgas Viljandi kultuuriakadeemia juures kalmuküünlad, juhtimaks tähelepanu sellele, et haridusse tuleb investeerida ka rasketel aegadel, teisiti pole Eestil võimalik pikas perspektiivis edukas olla.

On selge, et päev-päevalt aina suuremas kitsikuses siplev riik peab kulusid koomale tõmbama kõigis valdkondades ning haridusasutused ei saa jääda puutumata. Teisalt ei tohiks poliitikud unustada mõtet, mida nad ise ka alatasa korrutavad: Eesti konkurentsivõime säilib vaid siis, kui siin suudetakse investeerida teadmistepõhisesse majandusse. Haridus on ühiskonna nurgakivi. Mida enam on meil kõrgelt haritud inimesi, kes suudavad uusi väärtusi luua ja seeläbi välisinvestoreid ahvatleda, seda valutumalt majanduskriise üle elame.

Et nii läheks, tuleb kindlasti kõiki haridussüsteemi osi, eriti teadust korralikult rahastada. Kui riik toe ühes kohas alt ära tõmbab, võib kogu kaardimaja kokku variseda. Uue ülesehitamine nõuab aga palju aastaid.

Tuleb nõustuda üliõpilaskondade liidu juhatuse esimehe Joonas Pärensoniga, kelle sõnul peitub nii majanduse jätkusuutliku arengu kui sotsiaalhädade leevendamise võti hariduspoliitikas, sealhulgas kõrghariduse eelisarendamises.

Ehkki olukord on raske, tuleb ka praegu mõelda sellele, et inimesed omandaksid võimalikult hea hariduse ning ligipääs sellele poleks kellelegi majandushädade tõttu piiratud.

Üliõpilasorganisatsioonidel on õigus, kui nad ütlevad, et praegune õppetoetuste süsteem on ebaefektiivne ning see tuleb muuta vajadustepõhiseks ja läbipaistvamaks. Samuti oleks kohatu kärpida doktorantide õppetoetusi, mis teiste Euroopa riikidega võrreldes on niigi naeruväärsed. Lisaks on loogiline, et ajal, mil tööpuudus kasvab ja keskmine palk kahaneb, ei lepita vaikimisi riigi otsusega loobuda avaliku sektori töötajate õppelaenu tagasimaksmisest ning lapse sünni puhul ühe vanema õppelaenu osalisest kustutamisest.