Metaboolne sündroom ohustab südant

Õllekõht on üks ilmselge terviserisk. Foto: Elmo Riig / Sakala

Terminit «metaboolne sündroom» kasutatakse grupi omavahel seotud ja koos esinevate tegurite puhul, mis tõstavad inimese riski haigestuda südamehaigustesse ja diabeeti ning saada südameinfarkt. Sündroomi põhjus on seni avastamata, kuid kõik riskifaktorid näivad olevat seotud rasvumisega.

Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks selgitas, et tegu ei ole eraldiseisva haiguse, vaid kliinilise sündroomiga. Selles on esindatud kolm sümptomit, mis on seotud vööümbermõõdu, hea kolesterooli, rasvhapete, vererõhu ning veresuhkru tasemega.

«Kui neist sümptomitest kolm on täidetud, saab rääkida metaboolsest sündroomist. See on üldine ainevahetuse häire, mis hakkab ise ennast taastootma. Juhtiv tegur on tihti insuliini resistentsus, mis viib suurenenud veresuhkruni, aga ka häireteni lipiidide ainevahetuses,» avas Kõks metaboolse sündroomi olemust.

Teadlaste uuringute tulevikust rääkides nimetas ta eesmärgi leida uusi diagnostilisi markereid ning parandada meie fundamentaalseid arusaamu metaboolsest sündroomist. «Ideaalis võiks jõuda ravimiteni, mis aitavad ainevahetust uuesti normaliseerida.»

Viis sümptomit, millest kolme esinemise korral saab rääkida metaboolsest sündroomist, on järgmised: vöö ümbermõõt suurem kui 101,6 cm meestel ja suurem kui 88,9 cm naistel; triglütseriidide (vere rasvhapete) tase 150 mg/dl või rohkem või vastava ravi saamine; HDL-i (niinimetatud hea kolesterooli) tase alla 40 mg/dl meestel ja alla 50 mg/dl naistel; vererõhk üle 130/85 või vastava ravi saamine; paastuveresuhkur 100 mg/dl või üle selle või vastava ravi saamine.