Ettevõtjad võivad tõesti omavahelisi lepinguid igal ajal muuta ja täpsustada. Selles pole midagi imelikku. See on nende, mitte avalik asi. Ühiskondlike asutustega on lood teised. Avaliku hanke põhitingimuste muutmine, ka pärast lepingu sõlmimist, toob päevakorrale võimaluse, et keegi kolmas hanke vaidlustab.
Veekeskuse ostmiseks sõlmiti linnavolikogu kehtestatud tingimustel korraldatud avaliku konkursi tulemusena ostu-müügileping. See pole ehitusleping. Kui lepingus volikogu kinnitatud tingimusi muudetakse, võib teistel ettevõtetel tekkida õigustatud soov teha uutel tingimustel ka oma pakkumine.
SEEPÄRAST EI SAANUD Centrumi kaubanduskeskuse ehitajad kümme aastat tagasi jätta praegusesse asukohta hotelli ehitamata, kuigi oleksid eelistanud selle asemel rajada suurema hotelli samas kvartalis teise paika. Ettepanek oli linnale kasulik, aga avaliku hoonestusõiguse konkursi tingimused ja selle alusel sõlmitud leping nõudsid, et hotell oleks kaubanduskeskuse osa. Nii ka läks.
Veekeskuse ostukonkursi võitja on välja kuulutatud ja temaga leping sõlmitud.
PEETER KUUSK väidab, et tegu pole mitte konkursi tingimuste muutmise, vaid juba sõlmitud lepingu tingimuste täpsustamisega, milleks pole vaja pakkumise teinute käest heakskiitu saada. Seda ei nõua tema sõnul ükski seadus.
Olen väitega nõus, kui muudetakse lepingupunkte, mida polnud paika pannud volikogu. Ent arutluse all on olnud ka keskuse valmimise tähtaeg ja see, kas peaks kasutatama kaugkütet. Neis küsimustes seadis volikogu piirangud konkursi põhitingimustes, mida muutes tekib kolmandal osapoolel võimalus nõuda hanke tühistamist. Siit tulenebki linnapea Kalle Jentsi soov saada teiselt pakkujalt lepingu muudatustele heakskiit.