Elektriautot roolib tihti õrnem sugu

Viljandimaalt osales uuringus teiste seas Aili Kangro, kes soetas riikliku toetuse abiga elektriauto Nissan Leaf mullu 11. mail ja oli eilseks rõõmsalt läbinud 22 875 kilomeetrit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ajal, mil soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejad püüavad juhtide sekka rohkem naisi tuua, on elektriautode juhikoha vallutanud just naised.

Täna avaldatakse elektriautode kasutamise uuring, millele vastas rohkem õrnema soo esindajaid. Ankeedi täitis 441 elektriauto kasutajat ja 73 protsenti neist olid naised.

Miks nii, sellele uuring vastust ei otsi, kuid ühest küljest on paljud sotsiaaltöötajad naised ja just selle töö tegemiseks riik suure osa elektriautosid soetas. Teisalt on aeg-ajalt välja hõigatud, et eraisikud ostavad elektriauto enamasti pere teiseks sõiduvahendiks ja see jääb sageli pereproua käsutusse.

Viljandimaa esirinnas

Viljandimaal — olgu siis roolis naine või mees — on elektriauto kõnealuse uuringu järgi üsna levinud sõiduriist.

Viljandimaal sõidab sellega iga päev 35 protsenti kasutajatest. Kõnealuse näitaja poolest on Viljandimaast eespool vaid Jõgeva 38 protsendi, Võru 41 protsendi ja Tartu maakond 42 protsendiga.

Eraldi võeti uuringus tähelepanu alla kaks suuremat linna, Tallinn ja Tartu. Kui liita nende andmed ümbritseva maakonna omadega, oleks igapäevasõitude poolest esikohal Harjumaa 52 protsendiga ning Tartumaa näit oleks 49 protsenti.

Peaaegu iga päev kasutab Viljandimaal elektriautot 29 protsenti ja paar korda nädalas 26 protsenti vastanuist. Ülejäänud sõidavad harvemini, mõni vaid korra kuus.

Et enamik elektriautosid on ametisõidukid, laeb suur osa kasutajaist auto akusid tööl. Viljandimaal käitub nii 82 protsenti juhtidest, kodus laeb 15 protsenti ja avalikke kiirlaadimispunkte kasutab 3 protsenti. Enamasti toimetatakse seda öösiti.

Avalike kiirlaadimispunktide levikuga on Eestis igati rahul 52 protsenti vastanutest, kusjuures peaaegu samasugune — 53 protsenti — on rahulolu ka Viljandimaa vastajate seas. 24 protsenti siinseist vastajaist pole aga üldse rahul ja ülejäänud ütlesid, et rahul just pole, kuid hakkama saab.

Elektriauto kasutajate tavaline läbisõit talvisel ajal ehk novembrist märtsi lõpuni on Eestis keskmiselt 30—50 kilomeetrit päevas ja muul perioodil üle 50 kilomeetri päevas.

Kui kaua elektriauto akud kindlasti vastu peavad ehk milline on efektiivne läbitav vahemaa, sõltub ilmast ja kasutaja harjumustest. Talviti on see 68 protsendi vastajate hinnangul kõige rohkem 60 ja suvisel ajal 90 kilomeetrit.

Üks laadimiskord tagab pikema sõidu, kui hoida kokku salongi kütte pealt, valida optimaalne kiirus, planeerida täpsemalt teekond ning jätta raadio sisse lülitamata. Talvel aitab läbisõitu suurendada see, kui autot on vooluvõrgust eelsoojendatud.

Ametisõitudeks kasutatava elektriauto suurimaks puuduseks peab 48 protsenti vastanuist asjaolu, et aku kestab vähe ning seega jääb ühe laadimiskorra järgne sõit lühikeseks. Teisena kurdetakse, et elektriautos on vähe ruumi — nii vastas 23 protsenti küsitletuist. Kolmandana tõi 18 protsenti vastanutest välja, et talvel on sõidukis külm. Siiski arvas 93 protsenti vastanuist, et elektriauto aitab teha tööd, milleks see on mõeldud.

Eraisikud nimetasid peamiseks mitmesuguseid hädasid, mille uuring seadis muude probleemide alla. Kurdeti veel seda, et sõiduulatus jääb väikeseks ning talvel on külm, lisaks kipuvad aknad udutama ja jäätuma.

Rahulolu küsimus

Positiivsete omaduste poolest seadsid küsitletud esikohale elektriauto juhitavuse ja manööverdamisvõime: neid hindas heaks 29 protsenti vastanuist. Samuti meeldib kasutajatele, et elektriauto on vaikne, mugav, väike ja kompaktne ning hea kiirendusega.

Auto väikesed ülalpidamiskulud on samuti tähtsad, eriti eraisikutele: nemad märkisid seda ära 41 protsendil vastustest.

Uuringu andmeil ollakse elektriautoga üldiselt rahul. Väga rahul või pigem rahul oli kokku 73 protsenti autode kasutajatest. Pigem ei olnud rahul 25 protsenti vastajatest ning täiesti rahulolematuid jagus vaid 2 protsenti.

Eraisikutest on pigem rahul või täiesti rahul lausa 97 protsenti. Uuringu koostajate meelest võib eraisikute suuremat heameelt seletada esmalt asjaoluga, et enamik neist kasutab Nissani elektriautot, mis mõneti erineb Mitsubishi pisikesest ümarast sõidukist.

Teisalt mängib eraisiku puhul rolli suurem teadlikkus: otsuse sellise auto osta tegi inimene ise ja seega on oma otsust vaja ka rohkem õigustada.

Sihtasutuse KredEx tellimusel korraldas uuringu osaühing Faktum & Ariko. Uuringuga saadi tagasisidet elektriautode kasutamise ja sellega seonduvate murede kohta ning hangiti ettepanekuid elektriautode kasutamise tingimuste parandamise kohta. Omavalitsuste ja ministeeriumide töötajaid, ettevõtete esindajaid ning eraisikuid küsitleti 25. aprillist 7. maini. 441 vastanu seas oli 34 elektriauto kasutajat Viljandimaalt.