Alustades kirjutamist Evest, tuleb ikka ja jälle meelde üks Noore Tantsu festival mõni aasta tagasi.
Tellijale
Eve Noormets: lasen end lainel kanda ja hea sünnib õige energiaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oli küps ja palav Viljandi suvi, tänavatel liikus eriti värvikas ja põnev rahvusvaheline tantsijate seltskond, olid vägevad etendused ja töötoad — nagu ikka. Eve ise andis esimest korda(!) oma festivalil kursust laste tantsu õpetajatele. Loomulikult olid kursusel kohad hetkega täidetud ja eelinfos kirjas, et tundides on ka lapsed. Mäletan, et mõtlesin: kuidas see küll välja näeb — hulk lapsi ja õpetajaid koos? Mida me seal teeme ja mismoodi? Ilmselt tekib selline kaose moodi asi... Kursusel selgus, et nii mõnigi õpetaja oli samamoodi mõelnud. Tegelikkus kujunes vaimustavaks õppeprotsessiks.