Vald üritab vabaneda surnud mehe võlgadest

Foto: Allikas: pärandvara inventuuri akt

Suure-Jaani vald on pidanud tasuma notarile ja kohtule 180 eurot ning võtma ette kohtutee, et pääseda oma kodaniku pärandist, mis koosneb suurtest võlgadest.

Kolm nädalat tagasi sai vald teate, et ta on kuulutatud kaks aastat tagasi surnud vallakodaniku varade pärijaks. Teatega oli kaasas vallale 170 eurot maksma läinud inventuuriakt, mis näitas, et pärandiks on viie hektari suurune tühjaks raiutud maatükk ning üle 26 000 euro võlgu Eesti riigi ja kohtutäiturite ees.

Vald ei saa pärandist loobuda

Surnud mehe järeltulijad loobusid koormavast pärandist ning pärijaks määrati vallavalitsus. Notar Virgi Ojapi selgitusel ei luba seadus vallal mingil moel pärimisest keelduda. «Piltlikult öeldes ei ole omavalitsusel tahtevabadust nendes küsimustes, kus seadus sätestab kohustuse,» lisas Ojap.

Et aga omavalitsus on sundpärija, ei saa ta notari selgituse kohaselt vastutada võlgade eest oma varaga. Selle välistamise esmase eeldusena nõuab seadus, et pärandvara osas tuleb teha sundinventuur.

Aprilli lõpul saigi vallavalitsus notarilt dokumendid koos 170,78 euro suuruse arvega. Selgus, et vald võiks pärida Lemmakõnnu külas asuva 4,99 hektari suuruse võsase maatüki ning 175,76 eurot, mis oli lahkunu pangakontol.

Inventuuri teises pooles oli kirjas, et pärandi vastuvõtmiseks peaks vald maksma maksuametile 11 357 eurot ning maavalitsusele 13 217 eurot ning lisaks veel kohtutäituritele võlgade väljanõudmise eest 1900 eurot.

Kolm ja pool aastat ametis olnud Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu ütles, et see oli esimene kord, kui valda ohustasid pärandi vastuvõtmisel suured võlad, ning seetõttu otsustati pöörduda kohtusse, et saavutada pärand­vara pankrot. Kogu protsessi  eest peab maksma vallavalitsus ning töö tuleb ära teha vallaametnikel. Seni on vallal tulnud kohtule maksta kümme eurot. Vallavanem ei osanud arvata, kui suureks võivad kohtukulud lõpuks paisuda.

Viljandil on kolm pankrotti seljataga

Linnasekretär Ene Piusi sõnul on Viljandil tulnud selliste toimingutega kokku puutuda kolmel korral ning üks juhtum on pooleli. «Väga halb, et sellist asja üldse teha tuleb,» ütles Pius pankrotimenetluse kohta. «Tuleb kulutada linna raha ning ametnike tööaega, et võlgade tasumisest pääseda.»

Pius meenutas, et esimene selline juhtum leidis aset peaaegu kümme aastat tagasi. Järgmised kolm on olnud viimase paari aasta jooksul. «Seaduses pole selle kohta midagi uut, uus on see, et inimestest jäävad maha suured võlad,» lisas ta. Viljandi seni viimases ja lõpetamata juhtumis on võlgu 65 000 eurot.

Suure-Jaani vald läks oma pankrotiavaldusega kohtusse 8. mail ning kui kaua lahendini jõudmine aega võtab, ei oska keegi arvata.

Notar Virgi Ojapi selgituse kohaselt on vaja see protsess läbi teha, et ei tekiks õiguslikku kaost. «Seadusandja mõte on igipõline arusaam, et kogukond peab oma liikmed toitma ja matma ehk siis korraldama pärijate puudumise korral kõik, mis pärandi avamisega kaasas käib,» selgitas ta.

Kui pankrot välja kuulutatakse, tuleb leida pankrotihaldur, kes Lemmakõnnu külas asuvale Kõnnu kinnistule ostja leiaks. Müügist saadav raha läheb võlausaldajate vahel jagamisele.