Vallutajakogred jätavad kalurid saagist ilma

Võrtsjärve kalur Aivar Kärp tõmbas oma rannapoolsetest mõrdadest välja ligi 500 kilogrammi hõbekokresid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Võrtsjärve kalurid on murest murtud. Juba teist nädalat on mõrdades vaid sadade kilode viisi hõbekokresid, kes teised kalad eemale tõrjuvad.

Elupõline kalamees Aivar Kärp teadis rääkida, et kui paar nädalat tagasi hakkas hiigelkogustes kokre mõrdadesse jääma Võrtsjärve alumises osas, siis praeguseks on nende parved levinud üle kogu järve. Tekkinud olukord valmistab elukutselistele kalameestele tõelist meelehärmi.

Kärp kurtis, et arvukad kogreparved peletavad eemale teised püütavad kalaliigid ja söövad ära nende toidu. Mehed kardavad, et leib kaob sedasi üldse laualt. Nad rassivad päevad läbi prügikala veest välja ja tagasi vette vinnates.

Tuleks välja püüda ja põllurammuks viia

Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt nentis, et kogre toidulauale kuuluvad surusääsevastsed on söögiks ka angerjale, latikale ja linaskile. Järve kaladele ta nälga siiski ei ennusta, küll aga tuleb Järvalti arvates kõik kogred välja tõmmata ja võimaluse korral kas põllule väetiseks või kariloomadele söödaks anda.

«Reaalsus on selline, et mõrda jäänud kogred rändavad tagasi üle paadiserva vette, sest kalurid neid kuival maal kuskile panna ei oska,» tunnistas kalamees Marko Vaher.

«Võiksime nad keskkonnaametnike õuele tassida — nemad on ju sellist sigadust lubanud,» sõnas 20 aastat kaluriametit pidanud Kärp mõrult. Tema meelest tuleks muretekitaja kulul väljapüütud kogred hävitada Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehase ahjudes.

Kogred võivad pärineda Valguta poldrilt

Ain Järvalti sõnul on kümneid tonne parvelise eluviisiga kala sattunud järve suure tõenäosusega Valguta poldrialalt. Kunagi töötas seal pumbajaam, mille kaudu liigne vesi järve pumbati. Tavaolukorras hoidis vete otseühenduse kinni teetamm.

Järvalt arvas, et kuna poldril pikka aega mingit inimtegevust pole olnud, said kogred, kes suudavad raskete jääolude korral kuni poolteist kuud hapnikuta elada, seal rahulikult paljuneda. Sellistes tingimustes polnud neil ka vaenlasi, näiteks haugi näol.

Poldri alal õngitsevad kalamehed olevat Järvalti sõnul juba eelmisel sügisel hõisanud, et iga tõmbega on kala konksu otsas. «Järelikult oli juba siis poldrialal kokre väga palju.»

Ain Järvalti sõnul tahtsid põllumehed poldriala uuesti kasutusele võtta ja seepärast otsustati kuivendamiseks kaevata kanal Võrtsjärve.

Mittetulundusühenduse Rannaküla Maaparandusühistu juhatuse liikme Andrus Reila sõnul on neil tõepoolest plaanis poldriala taas kasutusele võtta. Selle tarvis on hangitud kõikvõimalikud load ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt ka raha saadud.

Reila ütles, et tema teada mingeid äpardusi kuivendusel juhtunud ei ole, ning soovitas infot küsida töid teinud osaühingult Melior-M. Selle firma esindaja Meelis Laas ütles, et Melior-M paigaldas isevooluregulaatori, mis kujutab endast suurt toru, kuid kõikvõimalike keskkonda puudutavate nüanssidega peaks kursis olema ikkagi tellija.

Kalade liikumisvõimalus nüüdseks piiratud

Praeguseks on Ain Järvalti andmeil paisul juba plangud vahel ja kogre järvevette pääsemine sellega takistatud. Järgmisel nädalal minnakse Valguta poldrile ka katsepüüki tegema, sest silmaga vaadates võib arvata, et tülikat kala on seal meeletutes kogustes.

«Kui selge päevaga inimese vari vee kohale satub, lööb kohe kihama ja kalaparved sööstavad sügavamale,» kirjeldas Järvalt.

Selline oht omakorda aga välistab kuivendusvee tavapärase suunamise Võrtsjärve. «Kindlasti tuleb nende teele võrgud ette panna,» nentis limnoloogiakeskuse juhataja.

Keskuse töötajatel on plaanis olukorra selgitamiseks võimalikult palju teavet koguda.

26. mail tahavad nad koos Võrtsjärve kaluritega maha istutada ning üheskoos põhjusi, tagajärgi ja edasist tegevuskava vaagida.