Oliver Kruuda: tootmine läheb efektiivsemaks muudatuste järel

Oliver Kruuda sõnul ootavad tema ettevõtet lähiaastatel ees suured muudatused. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolmapäeval põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile Tere piimatööstuse Viljandi tootmisüksuses ekskursiooni teinud Tere juhataja Oliver Kruuda märkis, et järgmistel aastatel tehakse ettevõttes palju muudatusi.

Nende seas on töötajate arvu optimeerimine ning palkade kasv. Tähtis suund on ka tootmislogistika uuendamine.

Oliver Kruuda sõnas, et varsti lahkub ta ettevõtte juhi kohalt ning suundub innovatsiooniosakonna juhatajaks. «Tahame esmalt tootmislogistika innovatsiooni ellu viia,» lausus ta.

Aktsiaseltsi Tere juhataja Oliver Kruuda, teil on praegu Viljandis töötajaid saja ringis, aga tahate, et neid jääks 70. Millest selline otsus?

Töötame selle nimel, et inimene saaks piisavalt tööd ning õiglast palka. Viimase nelja kuuga oleme juurde võtnud 30 inimest. Kui sa kirjutad lehte, et jääb 70 töötajat, siis kujuta ette, mida inimesed tunnevad. Me ei räägi lähiajast ning pikas vaates on oluline saavutada efektiivsus, töö ja tulu tasakaal.

Te tahate, et toodang kasvaks, samas teeks selle töö ära väiksem hulk inimesi. Kas te hakkate maksma suuremat palka?

Kindel soov oleks hakata maksma õiglast palka.

Mida see tähendab?

Ma ei tea, mis on Viljandis õiglane palk. Ma tean, mis on minu puhul õiglane palk, aga mulle seda keegi ei maksa. Kui ma ütleksin summa välja, siis terve maja hakkab seda homsest ootama. Meil on aga tööl lihttöölised, spetsialistid ja keskastme juhid — need segmendid peaksid olema Viljandis heade palkadega.

Inimene ei peaks tööl käima sellepärast, et tal on vaja korteriüür ja elektriarve maksta, vaid et ta tahab kollektiivi tulla ja teha häid tooteid. Me töötame selle nimel, et tööle tuldaks tahtmisest tööle tulla, mitte vajadusest oma igapäevakulutusi katta.

Mida olete siis välja mõelnud? Kuidas efektiivsust suurendada?

Efektiivsust peab küsima inseneri käest, kuid meil on palju selliseid töökohti, mida saab asendada masinatega, ning masinate juhtimise eest saab inimesele maksta rohkem, kui selle eest, et ta tõstab kasti ühest kohast teise. Neid kohti on palju.

Kui paneme masinaid juurde ning toodete nomenklatuuri laiendame, siis ühest kohast saame kokku tõmmata, aga teisest kohast oleme sunnitud juurde looma.

Täna töötas kohukesel kaks liini, sulajuust ei olnud veel tööle läinud. Muidu oleks tuba olnud rahvast täis. Kilepiimas oli kaks meest, see on aga üks töökoht. See teine poiss, kes voolikuga kasti pesi — ta ei pea seda tegema. Voolikuga kastipesu on kulukam kui see tulu, mille saab kasti taaskasutamisest.

Või see poiss, kes pani hapukoort käsitsi aluse peale ja siis lattu viis. Seda saab panna tegema roboti. Mulle meeldiks, kui robotite tööd teeksid robotid, inimeste energia võiks minna rohkem mõtlemisele.

Mida on Tere piimatööstus võitnud sellega, et ta on Tallinnast kolinud Viljandisse ja Põlvasse?

Praegu me veel ei ole võitnud, see protsess efektiivistamise mõistes alles käib. Kui üks inimene teeb valmis rohkem kilogramme samas ajaühikus, tekib paratamatult võit. Iga päev me arve kokku ei loe, vaid teeme tööd oma teadmiste ja südametunnistuse järgi.

Eks meil selle aasta algus olnud keeruline, pikk talv ka. Nüüdseks on rahulikum, aga juba tuleb peale suur puhkuste periood ning inimesed tahavad puhkust sellel päeval, kui on päike. Paraku on meie tootmisspetsiifika selline, et tööd tehakse 24/7, see aga ei võimalda kollektiivpuhkust juulikuus. Kalevis me seda omal ajal tegime.

Millised on teie plaanid Viljandi Tere tootmisosakonnaga?

Meie plaan on klientidele pakkuda mõistlikku asja mõistliku hinna eest. Me loome lisandväärtusega tooteid: meil on D-vitamiiniga piimatooted Eesti tarbijatele, Helluse bakteriga tooted, laktoosivabad tooted...

Meie äri hakkab pihta sellest tarbijast, kes kodus vaatab, mis tal külmkapis on ning kas ta joob «Aktuaalset kaamerat» vaadates õlut või keefirit. Meie huvi on, et ta jooks keefirit, vabariigi valitsuse huvi on ka, et ta jooks keefirit — siis on tervis parem. Seega, plaan on teha ka olemasolevaid tooteid paremaks.

Mis mõttes paremaks?

Maitselt paremaks, organismile kergemini ja paremini omastatavaks. Et sa võtad jogurtitopsi ning selles on sinu päevaste vitamiinide ports, mida organism vajab. Lisaks on küsimus selles, kuidas saab tarbijale tuua nii värske kohukese, nagu liini pealt tuleb.

Suundi ja arengumõtteid on, millega tegelda. Näiteks transpordi efektiivistamine: suur auto sõitis sisse kell 11.20. Nüüd peaksime vaatama, millal ta paneb taara maha, millal võtab kauba peale ning väljub. Ma arvan, et praegu on see auto veel kindlasti üle tunni territooriumil. Eesmärk aga on, et auto sõidab väravast sisse ja välja tunni aja jooksul. Auto on ressurss, auto maksab ja selline auto (viipab käega väljas oleva Tere märgiga kaubaauto poole — toimetus) järelkäruga 2 miljonit krooni (umbes 128 000 eurot — toimetus), ta ei tohi seista.