Täna õhtupoolikul avatakse Viljandis nädala vältavad IX Sakala mängud. Tegu on omapärase ettevõtmisega, millele annab väärtust juurde teadmine, et samalaadi kultuuri- ja spordipidu äratati siinmail ellu juba enne Teist maailmasõda.
Juhtkiri: Kogu maakonnale
Seekordsete mängude moto «Hoiame kokku!» haakub hästi ürituse laiema eesmärgiga süvendada viljandimaalaste ühtekuuluvustunnet. Ajal, mil maakonna elanikkond igal aastal ühe väikese valla jagu kokku kuivab, on seda väga vaja. Mida rohkem on inimesi, kes selle Eestimaa nurga omapära hindavad, seda vähem on väljarändajaid.
Eelolevatel päevadel siinsete linnade ja valdade esindajate osavõtul peetavate spordivõistluste esmane siht pole niivõrd säravaid tulemusi püüda kui pakkuda rahulolutunnet üheskoos veedetud ajast. Loodetavasti võtavad kõik omavalitsused mänge tõsiselt ja annavad endast parima, et need õnnestuksid.
Kahjuks tuleb nentida, et Sakala mängude võistlused ei kuulu just publikumagnetite hulka. Kui üritustesarja algul peetav tantsupidu ja mängude lõpul toimuv laulupidu toovad kokku tuhandeid inimesi, siis sportlikud mõõduvõtmised kipuvad olema käputäie aktivistide südameasi.
Seepärast tasub järgmiste Sakala mängude korraldamise juurde asudes mõelda, kuidas muuta võistlusi kompaktsemaks ja publikule ahvatlevamaks.
Senisest läbimõeldum reklaam ning valdade ja linnade omavahelist konkurentsi kütva õhustiku loomine on siinjuures võtmeteemad.
Ilmselt oleks mõistlik paigutada mängud ühele nädalavahetusele ning üritada võimalikult paljud võistlused pidada ühes kohas. Parim paik selleks on Viljandi linnastaadion, mis saab üsna pea uue, moodsa näo.
Tõtt-öelda ongi veidi arusaamatu, miks ei ühendatud staadioni ehitustööde lõppu tänavuste Sakala mängudega. Tervet maakonda liitev ettevõtmine olnuks maakonnakeskuse tähtsaima spordiareeni sissepühitsemiseks parim viis. Targa planeerimise korral oleks asjast kindlasti asja saanud.