Lodjapuu marjad päästsid Siberisse küüditatuid näljasurmast

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seedri puukooli peremees Elmar Zimmer on ühe istanduse kaitseks lodjapuuheki istutanud. Istikud tõi ta mitukümmend aastat tagasi Ukrainast.
Seedri puukooli peremees Elmar Zimmer on ühe istanduse kaitseks lodjapuuheki istutanud. Istikud tõi ta mitukümmend aastat tagasi Ukrainast. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tänavu aasta puuks valitud lodjapuu erkpunased vitamiinirikkad viljad on mõruhapud, ent külma näpistus muudab nende maitse mahedaks.

«Olen vanadelt inimestelt, kes olid Siberisse küüditatud, kuulnud, et talviti, kui toitu nappis, sõid nad külmunud lodjapuumarju, mida sealsetes metsades põõsaste küljes rikkalikult leidus, ning pääsesid sel moel näljasurmast,» ütleb Karksi vallas Pollis asuva Seedri talu peremees Elmar Zimmer.

Tema usub, et sellel taimel oleks perspektiivi ka Eestis. Ühe oma istanduse kaitseks on ta lausa lodjapuuheki istutanud. «Istikud tõin mitukümmend aastat tagasi Ukrainast Lvivi katsejaamast. Sain need teadlaselt, kes tegeles lodjapuu aretamisega — toona ei olnud veel sorte välja kujunenud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles