paber: Tugiõpilased viisid ronima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi maagümnaasiumi tugiõpilased korraldasid mai algul Väikemõisa lastekodu kasvandikele Karula tuuliku juures mängude õhtupooliku.
7. mail aset leidnud üritusel tegelesid lastekodulastega peale maagümnaasiumi tugiõpilaste ka kaljuronimise instruktor Olev Ojalill ning loomulikult toredad kasvatajad.
Idee korraldada lastekodulastele midagi toredat pakkus välja tugiõpilaste juhendaja, kooli psühholoog Maarika Roosimägi. Tema ning teine juhendaja, maagümnaasiumi logopeed Viivika Ojalill leidsid, et kõigepealt tuleks ühendust võtta lastekoduga ja niisugust võimalust arutada.
Meeldis nii lastele kui tugiõpilastele
Ühisel ajurünnakul kiitis lastekodu ettepaneku heaks ning selle tulemusena said lapsed võimaluse ronida Karula tuulikul, võtta osa piknikust ja veeta lõbusalt aega tugiõpilastega, kes korraldasid neile mitmesuguseid mänge ja teatevõistlusi.
Korraga oli tuulikul võimalik ronida kolmel lapsel. Neid julgestasid Olev Ojalill ning tugiõpilased Kerli ja Jagnar. Samal ajal mängis suurem osa seltskonnast palli, jooksis ümber tuuliku ning istus lõkke
ääres. Ürituse lõpul autasustasime kõiki lapsi omavalmistatud medaliga. Mõni kandis medalit veel järgmisel päeval kooliski ning rääkis kõigile oma eelmise õhtu muljeid.
Tugiõpilastele meeldis samuti lastega tegelda. See andis neile võimaluse kasutada kogutud teadmisi ning saada
uusi kogemusi. Hea meel oli rõõmsatest lastest.
Maarika Roosimägi rääkis, et tugiõpilased alustasid maagümnaasiumis tegevust 2003/2004. õppeaastal. Praegu on seal viisteist aktiivselt tegutsevat tugiõpilast, kes õpivad peamiselt kuuendas või seitsmendas klassis.
Aitavad õhkkonda parandada
Noored on endi hoole alla võtnud esimese kuni neljanda klassi õpilased ning nende ülesanded on muu hulgas korraldada üritusi ja vestlustunde, aidata nõrgematel õppida ja nende muresid lahendada.
Tugiõpilaste tegevuse peamine eesmärk on suurendada koolis selliste noorte hulka, kes oskavad ja tahavad parandada sealset õhkkonda.
«Arvan, et tugiõpilaseks olemine on väga arendav,» lausus Maarika Roosimägi. «Selle tegevuse kaudu saavad õpilased juurde esinemis- ja organiseerimisoskusi. Nad õpivad ennast ja teisi rohkem jälgima ja analüüsima, samuti lahendama probleeme rahumeelselt ja teistest inimesest lugu pidades.»
Täname lastekodu vahvat kollektiivi, tänu kellele säärane ettevõtmine teoks sai. Samuti oleme tänulikud Olev Ojalillele.