IGA HAIGLAJUHI soov on, et patsiendid saaksid oma muredele lahenduse, meedikud osutaksid inimestele vajalikku abi ning raha ja muid vahendeid kasutataks otstarbekalt. Lühidalt öeldes on eesmärk, et haigla tuleks majanduslikult hästi toime ja oleks rahva silmis lugupeetud asutus.
Nii Viljandi haiglas kui teistes Eesti raviasutustes tehtud rahuloluküsitlused näitavad, et peamised patsiendi rahulolu kujundavad tegurid on tervishoiuteenuse vastavus eespool nimetatud ootustele, teenuse osutamise vältel saadud kogemus, haigla olmetingimused ja personali suhtlemisoskus. Samas mängib tähtsat rolli juba varem väljakujunenud arvamus tervishoiusüsteemi üldise kvaliteedi kohta.
Nagu näeme, sõltub rahulolu osalt subjektiivsetest ootustest, mis tuginevad avalikule inforuumile ning sõprade-tuttavate kogemustele ja arvamustele. Suuremas jaos määravad aga patsiendi rahulolu niisugused aspektid, mille parandamise nimel iga haigla ja selle juhid saavad tööd teha.
RAHULOLEMATUTE abivajajate arvu kasv ja konfliktide sagenemine on praegusel ajal ilmselt paratamatud. Ühelt poolt mõjub majanduslik kitsikus plaanilise eriarstiabi kättesaadavusele pärssivalt, mis omakorda survestab erakorralise meditsiinilise abi osutajaid. Teisalt on inimeste ärrituvuse lävi majanduslanguse tingimustes tunduvalt madalam kui parematel aegadel. Nii ongi vääriti mõistmised ja tülid kerged tekkima.
Mis puudutab Viljandi haiglat, siis siin on oma osa ka nõukogude ajal rajatud ebafunktsionaalsel hoonel, mis jääb äsja Tartus valminud ülimoodsale haiglakompleksile vaieldamatult alla.
Viljandi haigla eelarve on viimase seitsme aastaga kasvanud üle nelja korra, investeeringud hoonetesse ja seadmetesse aga peaaegu kaheksa korda. Paraku pole meil ikkagi piisavalt vahendeid, et teha korraga kõiki tarvilikke ehitus- ja remonditöid. Seetõttu tegelemegi arendamisega loogilises, vajadustele ja võimalustele vastavas järjekorras.
Peagi alustame õendus-hooldusteenuse ajakohastamist, mille tulemusena saab uue näo enam kui kahe tuhande ruutmeetri suurune Jämejala kompleksi hoone. Sellega paralleelselt sillutame teed ideele rajada uus, poole väiksema üldpinnaga ja mitu korda otstarbekama ruumilahendusega aktiivravihoone praeguse õunaaia asemele.
Loodame, et riik aitab üldhaiglate ajakohastamise prioriteete seades meid sama palju kui kõrgema etapi haiglaid Pärnus, Tartus ja Tallinnas.
VIIMASTEL NÄDALATEL on «Sakalasse» jõudnud mitu kirjutist, milles patsiendid on Viljandi haiglat kritiseerinud.
Minu arusaamist mööda teenivad nii haigla kui maakonnaleht kogukonna huve. Haigla missioon on elanike tervisehädade lahendamine ning tervelt elatavate aastate juurde võitmine. «Sakala» peaks aga olema peamine allikas, kust viljandimaalased saavad arvamuse kujundamiseks vajalikku infot. Meie mõlema edu võtmed on väärikus ja usaldusväärsus.
Haiglas ei vastuta hea teeninduse, hoolivuse ja patsientidesse lugupidava suhtumise eest üks inimene — see on eranditult kõigi meie töötajate vastutus.
Arvan, et samaväärne vastutus lasub haigla kohta avalikke kaebusi esitavatel patsientidel ja nende vahendajatel.
IGAL JUHTUMIL on kaks osapoolt, seega peaks süüdistuste puhul ka teine pool ehk haigla saama võimaluse avaldada ajalehes oma ametlik seisukoht. Ma ei taha öelda, nagu poleks «Sakala» meile selleks võimalust andnud. On küll ja ma olen selle eest tänulik. Ent nii patsiendid kui ajakirjanikud võiksid senisest enam silmas pidada vanarahva tarkust, et ühtki putru ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse.
Kordan: ükski tüli ei teki tühjalt kohalt ja igal konfliktil on alati vähemalt kaks osalist, mõnikord rohkemgi.
Selleks et haigla saaks avaldada oma ametliku seisukoha, on vaja juhtunusse selgust tuua, asjaosalistega rääkida ja vajaduse korral isegi sisejuurdlus korraldada. Alles seejärel on võimalik olukorda objektiivselt kommenteerida.
Seega ei tasu pahaks panna, kui mõne tundliku teema kommentaar viibib ning haigla juhtkond ei soostu jooksu pealt, asjaolusid täpsustamata ajakirjanikule selgitusi andma. Ärme unustame, et meditsiin on üsna delikaatne valdkond.
VILJANDI HAIGLAS osutatavate teenuste kvaliteet ja selle parandamine on arusaadavalt nii haigla, patsiendi kui «Sakala» ühine huvi. Seetõttu teen ettepaneku ühendada jõud, et vigu vähendada, ressursse mõistlikumalt kasutada ning teenindust parandada.
Anonüümsed etteheited ega sõimavad kommentaarid meid edasi ei vii. Tähtis on, et patsiendid edastaksid oma etteheited võimalikult kiiresti ja täpselt (olukorra kirjeldus, toimumisaeg ja -koht, juhtumiga seotud töötajad, konkreetsed etteheited).
Olen sellest «Sakala» veergudel kõnelnud ka varem, kuid tuletan meelde, et kaebuste käsitlemiseks on Viljandi haiglas kindlad juhised. Iga kaebust menetletakse ning iga kaebuse esitaja saab pärast asjaolude selgitamist meilt vastuse.
Nii näiteks käib 8. mail Tiina Sarve vahendatud uudisloos kirjeldatu selgitamiseks sisejuurdlus. 9. mai arvamusküljel ilmunud lugejakirja asjaosalistega oleme kokku leppinud kohtumise, et ühiselt asja selgitada ja vasturääkivused selgeks saada.
Kinnitan, et täpselt samuti oleksime toiminud ka juhul, kui patsiendid oleksid oma pretensioonid esitanud otse haigla juhtkonnale, mitte ajalehe kaudu. Sel juhul oleks olukord lahendatud isegi kiiremini, sest meedia vahendatud info põhjal on objektiivset arvamust kujundada raskem.
OLEN NÕUS, et patsiendiga suhtlemine pole mõningate meie töötajate tugevaim külg: 99 protsenti meile saabunud kaebustest ongi seotud just suhtlemisprobleemidega.
Tihti saadab meie töötajaid minevikust kaasa tulnud hoiak, et patsient peab alluma meediku korraldustele ning tervishoiuteenuse kvaliteeti näitab üksnes pädev kliiniline otsus. Tänapäeval võib sellist mõtteviisi kandev tervishoiutöötaja end tagurlikuks pidada, sest tervishoiuteenuse lahutamatud osad on patsiendi teavitamine olukorrast, talle põhjaliku info jagamine ja temasse lugupidav suhtumine. Selle saavutamist pean mina haigla juhina oma tähtsaimaks eesmärgiks.
Ääremärkusena lisan, et kindlasti on arenguruumi ka haigla ja perearstide koostöös ning me tegutseme selleski vallas.
PEAN MEIE töötajate viisakat, korrektset ja kannatlikku suhtlemist iseenesestmõistetavaks, kuid ei saa jätta märkimata, et samad ootused kehtivad patsientide puhul. Parim ravitulemus sünnib meediku ja patsiendi vastastikusest lugupidamisest kantud usaldusväärses koostöös, milles mõlemal on täita oma roll.
Ootan Viljandi haigla juhina senisest palju rohkem ettepanekuid, häid mõtteid ja arvamusi selle kohta, kuidas asutust patsiendisõbralikumaks muuta. Pingutame üheskoos selle nimel, et haiglast saadavad kogemused oleksid edaspidi paremad!