Bioloogilise mitmekesisuse päev keskendub võõrliikidele

Üks looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike on kitsasõraline jõevähk. Foto: Keskkonnainspektsioon

Reedel tähistatakse rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mille teema on tänavu invasiivsed võõrliigid.

Võõrliigiks peetakse sellist liiki, mis satub inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil uude keskkonda. Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt selliseid liike, mis on siia jõudnud XIX sajandi lõpul ja hiljem, taimede puhul on piir XVIII sajandi keskpaik.

«Invasiivsed võõrliigid muudavad oma kohaloluga kohalikku loodust, sest toidu ja elupaikade pärast konkureerides ohustavad nad suuremal või vähemal määral kodumaiseid liike ja ökosüsteeme,» ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. «Sageli on neil ka mõju majandusele ning inimeste ja loomade tervisele.»

Võõrliike on loodusest eemaldada väga raske, sellepärast on oluline nende sinna sattumist ennetada.

Kuigi looduskaitseseaduse järgi on võõrliike loodusesse lasta keelatud, kohtab nii Eestis kui naabermaades üha uusi. Viimase aja halvim näide on Tartumaal ja mujalgi leitud ohtlikuks võõrliigiks peetav Hispaania teetigu. Kiiresti paljunev teetigu sööb taimi, teisi teoliike ja isegi oma liigikaaslasi. Eelmisel aastal leiti Eesti loodusest esimene signaalvähk, kes võib levitada siinsetele vähkidele surmavaid haigusi, jäädes ise terveks.

Keskkonnaminister on oma määrusega keelanud Eestisse tuua mõningaid eriti ohtlikke liike. Selles loetelus on 13 taimeliiki ja -hübriidi, 11 liiki imetajaid, üks linnuliik, 11 liiki kalu ja 7 liiki selgrootuid (sealhulgas 3 liiki vähke).

«Nimekirjas on neid liike, mis ohustavad meie loodust, aga ka neid, mis lisaks loodusele ohustavad meid endid,» ütles Linnamägi. Näiteks põletab Sosnovski ja hiid-karuputke mahl nahka, ambroosia on väga tugev õietolmu allergeen, kährikkoer levitab parasiite ja marutõbe.