Eilne «Sakala» kirjutas mitme omavalitsus- ja koolijuhi murest, kuidas maksta õpetajatele puhkuseraha õigel ajal. Nimelt seadis rahandusminister aprilli lõpul väljaantud käskkirjaga riigieelarvest tehtavatele igakuistele maksetele piirid, millesse õpetajate kahe kuu puhkuseraha poleks ära mahtunud.
Artikli ilmumise järel teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja, et ajaleht on edastanud vananenud infot, sest probleem lahenes juba 14. mail. Toona tehtud käskkirjamuudatusega suurendas rahandusminister tasandusfondi limiite ning ministeeriumi kinnitust mööda ei tohiks omavalitsustel pedagoogide puhkuseraha väljamaksmisega nüüd raskusi tekkida.
Seega võiks loo asjakohase õienduse avaldamisega lõppenuks arvata, kui poleks ühte aga. Nimelt polnud isegi «Sakalaga» suhelnud omavalitsusjuhtidel ega haridusministeeriumi esindajal veel teisipäeval andmeid, et rahandusministeerium on olukorrast vahepeal väljapääsu leidnud. Linnapeadel ja vallavanematel olnuks aga lausa hädasti tarvis seda teada, sest siis saanuksid nad pedagooge rahustada ega oleks pidanud nägema vaeva oma lahenduste väljamõtlemisega.
On arusaadav, et eelarvekärbete kallal tehtav suur töö võtab valitsusasutustelt palju aega ja energiat, kuid selle tõttu ei tohi igapäevane elu seisma jääda.
Vastupidi: just nüüd, kui olulisi muudatusi tuleb teha peaaegu iga päev, peab sellekohane info jõudma võimalikult kiiresti ja selgelt inimesteni, kes seda vajavad.
Kui normaalsel ajal võiks ehk isegi rahulduda sellega, et uus määrus riputatakse lihtsalt üles elektroonilisse Riigi Teatajasse, siis praegu tuleb valitsusel info kohalejõudmise eest ise hoolitseda. Iga üksikisiku puhul pole see muidugi võimalik, ent vähemalt omavalitsuste teavitamine peaks riigiaparaadile jõukohane olema.