Kommentaar: Pettuste arv osta.ee-s on peaaegu olematu

Toomas R. Raist

FOTO: Erakogu

Oleme juba 2003. aastast pakkunud deposiidimakse võimalust. Sel moel makstes raha tagastatakse, kui ostetud eset ei saadeta või see ei vasta kirjeldusele. Samast aastast on kõik osta.ee kasutajad autenditud ID-kaardi või internetipanga kaudu. Ühe isikukoodiga saab registreeruda üks kord. Kui konto on suletud, ei ole uut kontot võimalik registreerida.

Kui tehingu ühel poolel on probleeme, saab ta esitada pretensiooni ning osta.ee katsub teist poolt tehinguni suunata. Kui see ei õnnestu, tagastatakse ostjale deposiidina tasutud summa ning müüja konto kasutamist piiratakse või see suletakse. Enamasti on pretensiooni käigus jõutud ikkagi kokkuleppele ning tehing tehakse sanktsioonideta.

Kelme on igas ühiskonnas ning et kaubandus kolib üha enam internetti, tekib neid juurde. Teadlikud kelmid valivad enamasti selliseid teenuseid, kus isikut ei tuvastata. Nad ei kasuta pettusteks meie keskkonda, sest deposiidiga makstav raha ei jõua petturini ning müüja isik on kindlalt teada. Ilmselt palju lihtsam on pettust korraldada foorumites, sotsiaalmeedias või teistes analoogsetes keskkondades.

Kindlasti oleme välistanud pettused, mis on seotud välisriikide petturitega. Et osta.ee keskkonnas saab registreeruda Eesti isikukoodiga, ei ole teiste riikide kelmidel võimalik meie keskkonnas tegutseda.

Kui võtta statistikast välja kohtust läbi käinud 27 otsust kahe aasta jooksul ning arvestada, et sama aja jooksul on osta.ee keskkonnas tehtud 2 280 013 edukat tehingut, võib väita, et pettuste arv on peaaegu olematu. Kohtusse on jõudnud seega 0,001 protsenti tehingutest. Selle ajaga on osta.ee keskkonna kaudu müüdud kaupu 30 000 000 euro väärtuses.

Tagasi üles