Müügikuulutuse taga võib end peita petis

Foto: kohtulahendite register

Kahe aasta jooksul on kohtud teinud pisut üle saja otsuse, mõistes süüdi kelme, kes on ohvreid otsinud ja leidnud Eesti tuntumates ostuportaalides. Politsei hoiatab, et petturite hulk kasvab.

Viljandi kohtumajas tehti viimatine otsus kuulutusteportaalis inimesi petnud kelmi kohta tänavu veebruari lõpul. 26-aastane töötu Andrus Jakimov sai karistuseks tingimisi poolteise aasta pikkuse vangistuse selle eest, et korraldas oksjonilehel osta.ee kaks enampakkumist, et müüa telefone, mida tal polnud.

Esmalt müüs ta 2009. aastal telefoni Sony Ericsson Aino. Oksjonil kerkis selle hind 237,50 eurole. Oksjoni võitja kandis mehele raha üle, ent jäi telefonita. Neli päeva hiljem müüs Jakimov enampakkumisega telefoni HTC Magic, millele ta leidis ostja 169,40 euro eest. Kordus sama skeem: ostja kandis raha petturi kontole ja jäi lubatud telefonita.

Petetud tegid politseile juhtunu kohta avalduse. Kelmi tabada ja tema tegu tõestada oli politseil üsna lihtne, ent kohtu ette jõudis too alles kolm ja pool aastat hiljem ning nüüd on ohvritel tükk tegemist, et temalt raha kätte saada.

Skeemitamine

Omalaadset skeemi kasutasid pettuste toimepanekuks Janek Vassiljev ja Kenet Hiiesalu. Nimelt müüs Hiiesalu kuulutuseportaalides olematut DVD-mängijat, mobiiltelefoni ja sülearvutit. Ohvrid kandsid Vassiljevi kontole 466 eurot, too võttis selle pangast välja ja andis Hiiesalule.

Millist kasu Vassiljev tehingust sai, seda kohtuotsusest ei selgu. Temale mõisteti kokkuleppemenetlusena karistuseks kuus kuud tingimisi. Hiiesalul oli ka varasemast tingimisi karistusi määratud ning kohus saatis ta kaheks aastaks ja seitsmeks kuuks vangi, kust ta mullu tingimisi enne tähtaega vabastati.

Statistika näitab, et kahe aasta jooksul on Eesti kohtud teinud 104 otsust, millesse on segatud vähemalt üks seitsmest Eesti suurimast kuulutusteportaalist. Viljandis on kuulutusteportaalides tegutsenud kelme samal ajal karistatud 16 korda.

Mullu astus lausa kolm korda kohtu ette praegu 23-aastane Reena Kütt, kel oli õnnestunud olematute asjade müügiga raha välja petta vähemalt seitsmelt ohvrilt. Pettasaanute kirjeldusel esines naine alati vale nime all ning ütles oma elukohaks Ida- või Lääne-Virumaa. Raha palus ta kanda oma poja kontole. Naisele mõisteti karistuseks aasta ja kümme kuud vangistust, mis asendati 1320 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga.

Mitme ohvri kinnitust mööda ei pannud Kütt tavaliselt ise kuulutust portaali üles, vaid reageeris ostusoovidele. Enamasti tahtsid ohvrid osta lapsevankrit või mõnd muud väikelapsele vajalikku tarvikut. Kütt võttis seepeale ostjaga ühendust ning väitis, et tal on just see, mida vaja. Hinnapakkumise lasi ta teha ostjal ning ohvrile saatis ta pakutavast asjast pilte, mida ta oli kopeerinud internetist.

Enne maksmist kontrolli

Nii mõnelgi juhul oli pakkumine nii hea, et inimene leppis kohe ostmises kokku ja kandis raha üle. Alles hiljem, kui ostetud asi kuidagi kohale ei tahtnud jõuda, leidis petetu internetist otsides müüja kohta teavet ja sai aru, et on kelmi ohvriks langenud.

Veel praegugi võib mis tahes otsingumootorisse Reena Küti nime sisestades leida kümneid postitusi, milles petetud või enne arve tasumist viimsel hetkel pettuse läbi näinud inimesed tema eest hoiatavad. Viimane selline sissekanne pärineb eelmisest aastast.

Lõuna prefektuuri üldkuritegude teenistuse politseileitnandi Peeter Pärna õpetuse kohaselt aitab petiste vastu võidelda kõigepealt see, kui tehingupartneri tegelik isik välja selgitatakse. Kui inimese õige nimi on teada, tuleks tema tausta kontrollimiseks teha päring mõnda veebi otsingumootorisse.

«Politsei soovitab müüja kontrollimiseks guugeldada tema kasutajanime, e-posti aadressi, telefoninumbrit ja näiteks ka pangakontoga koos antud isiku nime,» rääkis ta. Mõningatel juhtudel ei aita kelmi tabada tema nimi, vaid mõni muu infokild.

Justiitsministeeriumi teatel on Eesti majanduse paranemine kaasa toonud kelmuste arvu kasvu. Statistika näitab, et tänavu registreeriti Eestis kolme kuuga 363 kelmuse juhtumit ehk 72 rohkem kui mullu. Nelja aastaga on tugevasti suurenenud ka portaalide vahendatavate kuulutuste hulk. Nii oli näiteks soov.ee leheküljel neli aastat tagasi korraga üleval ligi 4000 kuulutust, nüüd on neid aga 42 000. Osta.ee keskkonna kaudu on kahe aasta jooksul ostetud ja müüdud kaupa 30 miljoni euro väärtuses.

Peeter Pärna selgitust mööda pannakse suur osa kelmustest toime just interneti kaudu. Kuulutusteportaalides pakutakse pettuse eesmärgil peaaegu kõike, kuid eriti populaarsed on telefonid, ehted, lapsevankrid ja isegi autod. Enamikus petturite pandud kuulutustes jääb kauba hind 70 ja 2000 euro vahele.

Politsei ootab avaldusi

Arvestades asjaolu, et enamasti makstakse internetist soetatud kauba eest pangakontole, on politseil pettureid tabada üldjuhul lihtne.

«Järelevalveamet on pangakontosid ka arestinud ning sinna laekunud raha on ära võetud enne, kui see on petturini jõudnud,» lausus Peeter Pärna.

Tema sõnul on olnud juhtumeid, kus petturid on kasutanud täiesti juhuslike inimeste kontosid. Kelmid on leppinud kokku asotsiaalsete inimestega, kes on pisikese tasu eest lasknud petturitel oma nimel tegutseda.

Kui palju õnnestub kelmidel ohvritelt raha kätte saada ja endale jätta, sõltub palju ka sellest, kas ohvrid teevad politseile juhtunu kohta avalduse. «Oleme selliste pettuste uurimise käigus teinud tagantjärele kindlaks inimesi, kes on saanud petta, aga pole juhtunust politseid teavitanud,» rääkis Pärna. «Küsime siis, kas nad soovivad tagantjärele avalduse esitada, ning enamasti selgub, et soovivadki.»

Pärna soovitab kõigil ohvritel kohe politseisse avaldus teha.

Palju sõltub sellest, millisest portaalist kuulutust otsida. Politsei tõstab positiivsena esile portaali osta.ee. Seal peab sisenemiseks kasutama isikukoodi ning looma kasutajakonto. Politsei tunnustab osta.ee-d ka selle eest, et seal on võimalik kasutada deposiitarvet. «Deposiitarvel olev summa edastatakse müüjale alles siis, kui ostja on kauba kätte saanud,» selgitas Pärna.

Suurtest portaalidest kõige vähem esineb kohtuotsustes soov.ee nime. Selle kuulutustelehe juhi Arthur Barsegjani sõnul on soov.ee trump neli moderaatorit. «Neid pole ühelgi teisel Eesti kuulutusteportaalil ning kahtlasi või meie keskkonda ebasobivaid kuulutusi me ei avalda,» lisas ta.

Osta.ee ning soov.ee on Eestis tegutsevatest kuulutusteportaalidest suurimad. Neile järgnevad Kuldne Börs ja Okidoki. Käesoleva artikli vaatlusest on kõrvale jäetud kitsa valdkonna kuulutusteportaalid nagu autode või kinnisvara vahendamisega tegelevad leheküljed.