Pollis pidulikult avatud tootearenduskeskuses saavad marju ja puuvilju kasvatavad väiketalunikud oma toodangut huvitavamaks ning tervislikumaks muuta ja leiavad tänu sellele lihtsamini ostjaid.
paber: Vastne töötlemiskeskus toob väiketootja näole naeratuse
19. mai 2009, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avatud Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses on kümmekond puuviljade ja marjade töötlemise seadet, mille abil ettevõtjad saavad uusi tooteid katsetada ning väikseid partiisid moose, püreesid ja mahlu teha.
Võrumaa Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts ütles, et tema on huvitatud nendest seadetest, mida tal kodus pole ja osta oleks ülearu kallis. «Näiteks pastöriseerimismasinat soetada oleks liiga kulukas,» rääkis Läti piiri ääres elav mees, kes on seni vajaliku tehnika sisuliselt põlve otsas valmis nikerdanud ja nii marjajahu tootmise käima lükanud.
Võimas veski jahvatab marjad ülipeeneks
Edgar Kolts tõstis veel esile desintegraatorveskit, mis jahvatab marjad ülipeeneks. Selle abil saab marjad tervenisti ära kasutada ning vitamiinirikkad seemned ja kestad ei lähe kaotsi. Püree võib külmutada ning sellest aasta läbi näiteks koolides ja lasteaedades tervislikke magustoite teha. Ensümeerimisvannidega jällegi saab marjadest kätte kogu mahla.
Tartumaal asuva Marjamaa talu peremees Tõnu Oks ütles, et kavatseb keskuses töödelda neid külmutatud marju, mis kipuvad üle jääma. Ta avaldas lootust, et tänu Pollis loodud uutele võimalustele hakatakse Eestis marju kasvatama rohkem ja siinsete külmutatud marjade hind langeb. «Siis võivad kodumaise tooraine vastu huvi tundma hakata töötlejad, kes praegu eelistavad kehvema maitse ja kvaliteediga Poola või Hiina toodangut.»
Sündis Eesti ja
Läti koostöös
Polli aiandusuuringute keskuse innovatsioonijuhi Ivar Milleri jutu järgi on tänu uuele keskusele alustavatel ettevõtjatel ja väiketootjatel kergem esimesi samme astuda. «Kui algajal ettevõtjal tuleks endal masinatesse investeerida, ei jõuakski ta alustamisest kaugemale,» lausus Miller. «Euroopa Liit toetas projekti selleks, et väiketootja saaks siin seadmeid rentida ja oma tooted valmis teha. Maksta tuleb tal vaid vee ja elektri eest. Meie teadlased abistavad kõiki nõu ja jõuga.»
Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder avaldas arvamust, et innovaatiliste lahenduste pakkujana on uus keskus oluline nii Viljandimaale kui tervele Eestile. «Allhangete tegija roll ei too Eestile pikas perspektiivis edu. Pollis avatud keskus toob rõõmu ka tarbijatele ning annab kodumaisele puuvilja- ja marjakasvatusele uue hoo,» sõnas ta.
Tootearenduskeskus sündis Eesti ja Läti koostööprojektis «GoodFruit». Moodsa katseköögi rajamiseks tuli 22 miljonit krooni maaülikoolilt,
Euroopa Liidult lisandus 7,4 miljonit. «Keskus töötleb aiasaadusi ja edendab tootearendust Eestis ja Lätis. Sihtgrupp on aiasaaduste tootmist ja töötlemist alustavad või sellega tegelevad ettevõtjad, samuti õpilased, üliõpilased ja teadlased,» lausus Miller.