Karksi muinsuskaitsjad võtsid oma südameasjaks hoolitseda selle eest, et Läti piiri ääres asuv paljude legendidega pärjatud Annemägi Balti keti 20. aastapäeva pidustustel kena vaadata oleks.
paber: Piiriküngas saab aastapäevaks korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese tööna võtsid Jaak Sala ja Jaak Põldma teisipäeval maha muistse ohverdamiskoha ajaloost jutustava puutahvli, mis tahab värskendamist. Selle kujundas 15 aastat tagasi kunstnik Aate-Heli Õun ja lõikas kaselaudadesse meister Aivo Kirs. Alumisel laual on ära mainitud ka tahvli paikapanijad, Polli valla mehed.
Annemäge koristama tulnud arutasidki alustuseks, kas teha tahvel korda kohapeal või viia see restaureerimiseks Jaak ja Maire Sala töökotta. Otsus langetati teise variandi kasuks.
«See on suur töö. Tähtede süvendid tuleb ju puhastada ja värviga täita,» põhjendas Jaak Sala. Lisaks peab lauad immutusvahendiga üle võõpama.
Palju legende
Laudadele kirjapandud lugu räägib, et Annemägi oli muistne ohverdamispaik ja naiste kogunemiskoht ning seal põletati surnuid. Et eestlased veel XVIII sajandilgi Annemäel ohverdasid, panid ristiusustajad sinna püsti Püha Anna kabeli. See ei takistanud kohalikke künkal pidutsemas käimast, näiteks joodi seal vanade ürikute andmetel 1640. aastal annepäeval, 26. juulil ära 20 vaati õlut.
Karksi muinsuskaitse seltsi esimees Maire Sala ütles, et küngas on kavas korda teha Balti keti 20. aastapäevaks, mil kahe riigi piirile tuleb hulk tuntud riigimehi ja piirikraavil avatakse väike sõprussild.
«Tahame, et vaade mäelt ja mäele oleks selleks ajaks avaram,» lausus ta. Eile asusid talgulised juba võsa lõikama.
Sala nentis, et kui käsilolevate korrastustöödega on ühele poole jõutud, tuleb Annemäe hooldamine ilmselt üle anda Lilli külaseltsile. «Muinsuskaitse seltsi liikmetest on enamik eakad, talgutel käijaid on vähe,» põhjendas ta.
Annemägi kuulub tema teada aktsiaseltsile Metsamaahaldus.
Teisipäeval olid peale Jaak ja Maire Sala tööle tulnud Sõrmuse talu peremees Jaak Põldma, vaimulik Kalle Gaston ja muinsuskaitse seltsi liige Jaanika Bernhardt.
Ohvrikivi toodi mujalt
Lisaks ajaloost pajatavale tahvlile on künkal muistne ohvrikivi, millel silm seletab kodaratega rattaid. Jaak Põldma sõnul oli kivi varem teises kohas, kuid teetööde pärast tuli see esialgu ühe talu hoovi vedada ning 1993. aastal viidi Annemäele. «Kord käis siin üks esoteerikateadmistega sakslanna ja ütles kohe, et kivi pole õiges kohas,» meenutas ta.