MIND AJENDAS kirjutama hiljuti «Sakalas» kirgi kütnud artikkel Viljandimaa haridusjuhtide koolitusreisidest Euroopasse.
Marika Kissa: Edukas peab julgema riskida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enese alalhoiu instinkt soovitas mul küll järgida ühe hea kolleegi õpetust: «Ära süga sealt, kus ei sügele!» Nimetatud artiklile järgnenud kommentaare lugedes tundsin aga, et sügeleb ikka küll. Lisaks kallutas mind kirjutamise kasuks otsustama Tartu ülikooli teoloogiadoktori Einike Pilli õpetus, et kui tahame elada täisväärtuslikku elu, tuleb julgeda riskida.
Mul ei ole plaanis internetikommenteerijatega väitlema hakata, tahan lihtsalt mõne asja südamelt ära öelda.
OLEN SEDA meelt, et koolijuhid, õpetajad ja kõik teisedki Eesti hariduspõllul toimetajad peaksid senisest enam olema kursis sellega, mis toimub hariduse alal Euroopas ja kogu maailmas. Isiklikud kontaktid ja otsekohtumised teiste maade kolleegidega loovad selliseid lisaväärtusi nagu võõrkeeleoskuse paranemine, avatus uutele ideedele ja tolerantsus. Vähem tähtis ei ole enesekindluse suurenemine, kui võite koolituselt naasnuna tõdeda, et olete hästi toimetanud ja teil oli ka Euroopa kolleegidele midagi öelda.
Igal juhul on see hea võimalus tutvustada Euroopas Eestit, tema kultuuri ja hariduselu.
«Sakala» artiklit lugedes jäi mulje, et peamine tüliallikas on raha, mida praegu igas valdkonnas napib. Arvata võib, et lähemate aastate jooksul olukord paremaks ei lähe. Sellest hoolimata ei kao enesetäiendamise vajadus.
Ehk tasuks nüüd kaaluda neid võimalusi, mida pakub hariduskoostöö keskus? Need on koolitused Euroopas nii haridusjuhtidele kui õpetajatele. Koolitusi rahastab Euroopa komisjon Archimedese sihtasutuse kaudu ja need on tubli täiendus iga asutuse enda koolitusvõimalustele.
Hariduskoostöö keskuse pakutavad koolitused ei ole mõeldud kitsale, väljavalitud seltskonnale, nagu väidab üks kommenteerija. Oodatakse just uusi koolituse ja õppelähetuse taotlejaid. Taotlusi hinnatakse punktisüsteemis ning esmakordne taotleja saab kohe kümme punkti ette.
Üks oluline tingimus on võõrkeeleoskus tasemel, mis lubab võõras keelekeskkonnas toime tulla ja koolitusel aktiivselt osaleda. Teine tähtis tingimus on, et lähetuse taotleja teab, mida ta taotletavalt koolituselt ootab ja millist mõju see koolitus tema edaspidisele tööle avaldab. Kui need asjad on läbi mõeldud, on taotlust lihtne täita.
VÄGA HEA koolitusviis on kooli või lasteasutuse osalemine rahvusvahelistes haridusasutuste koostööprojektides. See annab suurele arvule õpetajatele võimaluse tutvuda
Euroopa teiste maade hariduseluga ja kohtuda Euroopa kolleegidega.
Kui õpetajakoolitusele minekuks pole esialgu julgust — üldjuhul tuleb sinna minna üksi —, võikski alustada projektides osalemisest: neile kohtumistele sõidetakse tavaliselt koos kolleegidega ning nii on võimalus töökaaslase toel oma keeleoskus proovile panna ja seda edasi arendada.
Mina ise olen osalenud haridusjuhtide õppelähetusel ja õpetajakoolitusel ning koordineerinud kahte Comeniuse projekti. Viimati mainitu veel kestab. Julgen väita, et kõigist neist ettevõtmistest olen võitnud mina ise ning on võitnud meie lasteaia õpetajad ja kindlasti kogu asutus.
Ühtlasi olen tihti Euroopa kolleegidele selgitanud, et Eesti on iseseisev riik, kus räägitakse eesti keeles, mis erineb täielikult vene, läti ja leedu keelest, ning Eesti pealinn on Tallinn, mitte Riia.
ESIMENE SAMM on avada internetis hariduskoostöö keskuse koduleht
, kust on võimalik leida kogu info koolitusvõimaluste ja nende taotlemise kohta. Järgmine õpetajakoolituse taotluste esitamise tähtaeg on 15. september.
Julget pealehakkamist!