Paber: Türi pakkus taas kuhjaga ilu ja melu

Läinud nädala lõpul teoks saanud Türi lillelaat tõi kokku rekordiliselt palju  müüjaid ja taas suure hulga külastajaid.

Laupäev Türil on päikseline ja soe. Korvide ja kottidega laadalisi voorib platsil lõputu voona, nende seas on nii suuri kui väikseid, noori kui vanu.

Melu ja lusti on kuhjaga. Kusagil mängib lõõtspillimees, teisal mürtsub orkester, kolmandas paigas ajavad indiaanlastest moosekandid viisijuppide saatel raha kokku. Säriseb šašlõkk ja müriseb vigursaagija tööriist. Inglikostüümis näitsikud pakuvad rõivaesemeid, mungarüüs isand müütab kaelakeesid ja muud nasvärki.

Ühe puu otsa on taritud kuketopis. Selle all müüakse tibusid. Kui üks Viljandi naine pärib, kas tal oleks võimalik puu otsas kõlkuv kukk enesele saada, ulatatakse talle hoopis pappkast imepisikese kukega. «Võta, saad selle meilt kingituseks,» öeldakse.

Nii läheb too valju kisa tegev verisulis tegelane Mulgimaa poole teele. Tema saatus on teadmata.

Botaanikud ja transamehed

Kuigi müüjaid on palju, jagub uudistajaid iga leti juurde. Erilise kirega uurib pakutavat botaanik Urmas Laansoo. Äkki hakkab ta kaasaga vaidlema selle üle, mis liiki kuulub üks sinine lilleõis. Kui müüja teatab, et Urmas Laansool on

õigus, ja ütleb muiates, et nii targa mehega ei tasu vaielda, lööb tolle rõõmus nägu veel rohkem särama ning ta lausub lõbusalt: «Aga ta vaidleb ikka!»

Siiski mitte kõik mehed ei uuri taimi sama innukalt. Leidub neidki, kelle ülesanne on vaid rahakotist Jakobsone otsida ja hiljem kõik kokku ostetu auto juurde tassida. Nii mõnigi neist on kurb ja tülpinud. «Ma ei jaksa nii palju tassida!» kostab hädaldamist.

Tõstab roosidega rahva iivet

Suurem melu vaibub alles õhtupoolikul. Pärin Võrtsjärve äärest Türile roose müüma saabunud Juhan Juhani käest, kuidas äri läheb.

«Suurepäraselt. Vanad mehed ja roosid on moodi läinud. Sain miljoni kätte ja rohkem ma ei tahagi,» teatab kolmveerand sajandit vana mees humoorikalt. «Türi laat on üks vägev asi. Kõik enesest lugupidavad aiandushuvilised käivad siin igal kevadel.»

Juhani tunnistab, et peale rooside müügi ja propageerimise peab ta oma missiooniks eesti rahva iivet tõsta. Ta osutab roosisordile «Sexy-Rexy» ning ütleb, et kui see on koju soetatud, seisab meestel hästi meeles, mis on nende kohus kodumaa ees. «Ise tegin omal ajal kaks poega valmis, siis jätsin järele. Tagantjärele kahetsen. Mõtlen, et oleksin pidanud ikka jätkama, sest mõlemad pojad on hirmus hästi välja kukkunud.»

Istikutest rääkides mainib kauaaegne roosikasvataja, et kuigi roose ostetakse kõvasti, on ta majanduslanguse ajal veidi hindu langetanud.

«Inimestel on raha vähem. Peab neile vastu tulema ja ise selle võrra rohkem tööd tegema,» sõnab ta.

Vändra mees lööb laineid

Mõnikümmend meetrit

eemal on rohkesti uudistajaid kogunud teine kuldsuu, Vändra lähistelt viljapuuistikuid müüma tulnud Harri Poom.

«Ostuhuvi üle kurta ei saa: olen müünud veidi rohkemgi kui mullu,» räägib ta.

Üks tema äriedu saladus võib peituda asjaolus, et ta on viimasel ajal tihti raadios ja televisioonis aiandusnõu andnud ning teinud seda kirglikult ja põnevalt.

Vähem tuntud istikukasvatajad samasuguse müügieduga uhkeldada ei saa. Näiteks Viljandimaa mehed Hillar Nassar ja Peeter Loit kostavad kui ühest suust, et müük läheb enam-vähem, aga on mullusega võrreldes siiski nigelam.

«Hindu oleme langetanud 10—15 protsenti,» tõdeb Hillar Nassar.

See, et Eestis jagub ka majanduslanguse ajal ilu ihalejaid, selgub suvelillemüüjate juures. Kõik nad kinnitavad, et nende äri läheb väga hästi.