/nginx/o/2012/08/17/1276390t1hba58.jpg)
Vabariigi valitsus kinnitas neljapäeval korralduse riigiasutustele heisata veteranipäeval, 23. aprillil lipud ja kutsub ka kõiki teisi Eesti inimesi sel päeval veteranide auks lippe heiskama.
Veteranide toetuseks heisatakse riigilipud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«23. aprillil tähistame Eestis esimest korda veteranipäeva — missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud sõjameeste päeva,» ütles kaitseminister Urmas Reinsalu. «Valitsus kutsub kõiki eesti inimesi näitama lipuheiskamisega toetust vapratele meestele ja naistele, kes on kodust kaugel meie lipu all Eesti eest võidelnud.»
Kaitseministri sõnul algatab Eesti veteranipäeva tähistamisega uue traditsiooni, millega on võimalik tänada neid 2500 Eesti meest ja naist, kes on osalenud välisoperatsioonidel või saanud vigastada teenistuses Eestis.
«Inimesed saavad näidata välja toetust ja tunnustada peresid, mille liige on käinud välismissioonil. Veteranipäev on ka nende lähedaste päev, kes on pidanud kedagi sõjatandrilt koju ootama,» lausus kaitseminister.
Reinsalu lisas, et veteranipäeval peame meeles kõiki neid sõjamehi, kes on andnud Eesti vabaduse eest kõige kallima — oma elu.
Veteranipäeva puhul korraldab kaitsevägi 23. aprillil algusega kell 18.30 Tallinna Vabaduse väljakul «Veteranirocki». Tasuta kontserdil esitavad Singer Vinger, Terminaator, Ultima Thule ja Tõnis Mägi selleks päevaks kokku pandud kava.
Samal päeval peetakse veteranide toetusüritusi kogu Eestis: väeosad korraldavad veteranidele lõunasöögi, peetakse maha veteranide laskevõistlus, avatakse välisoperatsioonide näitus ja veteranipäeva jumalateenistusel mälestatakse kõiki langenud sõjamehi.
Kaitseministeerium algatab seadusemuudatused, mis toovad veteranidele ulatuslikuma toe. Rahvusvahelisel sõjalisel missioonil viibitud aega hakatakse arvestama kaitseväelaste tegevteenistuse staaži hulka kahekordses ulatuses. Samuti hakkavad vigastatud kaitseväelased saama senisest suuremat töövõimetuspensioni ning toitjakaotuspensioni märkimisväärne tõus annab välismissioonidel osalevate kaitseväelaste lähedastele suurema kindluse.
Eesti on 1995. aastast saatnud välismissioonidele 2300 kaitseväelast. Nad on teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel. Lisaks sellele on kaitseväelased ja kaitseliitlasi saanud vigastada Eestis teenistusülesannete täitmisel või sõjalises väljaõppes.