«HEAS UUES ILMAS» kujutas Aldous Huxley ühiskonda, kus keegi ei vananenud. Kõik olid punapõsksed ja kaunid ka kuuekümnendal eluaastal ning siis olid nad korraga kadunud.
Sirje Rätsep: Ma ei poolda astmelist tulumaksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See oli kujutlusmaailm, kus sõna «pensionär» oli tundmatu. Meie peame leppima, et oleme kuuekümneaastaselt kortsus ja hallipäised ning vajame tahes-tahtmata elamiseks raha. Nagu on kirjutanud Viivi Luik: «Noorelt ollakse noored, pärast on raha vaja.» Vanaduses on rahaallikas pension.
MINA VALGUSTAN oma kogemuste põhjal Soome pensionisüsteemi ja seda, miks ma ei poolda astmelist tulumaksu.
Töötasin Soomes muusikuna aastatel 1991—2001. Minu põhitöökoht oli kool, kus olin ametis muusikaõpetajana. Et Soomes kehtib astmeline tulumaks, maksab õpetaja palgast tulumaksuks keskmiselt 35 protsenti. Automaatselt võetakse palgast maha pensioni-, töötu- ja haiguskindlustusmaks.
Õpetajale maksab pensioni riigi pensionikindlustus VEL. See arvestatakse töötegija kümne viimase aastaga kogunenud pensionimaksudest. Üldjuhul minnakse vanaduspuhkusele täpselt sel päeval, kui aeg täis saab.
Soovi korral on Soomes võimalik taotleda ka varasemat pensioniaega. Sel juhul väheneb pensionisumma iga kuu varasema taotluse puhul 0,4 protsenti.
Minu sünniaastaga pääses vanaduspensionile 63-aastaselt. Kasutasin varasema pensioni võimalust. Soomes on ka pension maksustatud.
Eesti ja Soome kokkuleppe alusel Soome riigi maksuamet eestlaste pensioni ei maksusta. Küll aga teeb seda Eesti. Juhul kui Soomes töötava eestlase töö on maksustatud madalama maksuprotsendiga kui Eestis, teeb Eesti maksuamet tasaarvestuse ja vahe tuleb tasuda siinsele maksuametile.
Minu pensioniõiguslik staaž Eestis on 41 aastat. 2001. aastal, kui tulin kodumaale tagasi, maksti mulle Eesti pensioni 1533 krooni kuus. Soomest tulev VEL-i makstav pension maksustati Eestis sellise protsendiga, et see summa ületas meie riigi pensioniraha. Seega maksin Eesti riigile selle eest peale, et olin siin 41 aastat tööd teinud.
KÕIK MUUD töösuhted Soomes lähevad kõrvaltööde alla ja nende puhul tõuseb maksuprotsent lausa taevasse ehk siis 40—60 protsendini.
Mida ma mõtlen lisatööde all? Mina kui muusik töötasin veel kooride ja muusikakooli eelklassidega. Tegin oma kutsetööd ja maksin sellest üle poole maksudeks.
Keele-, muusika- ja kunstiõpe, käsitööalad ja kõikvõimalikud muud harrastused on Soomes koondatud õppeasutuse alla, kus osavõtja maksab õppemaksu ja õppetöö on hooajaline oktoobrist maini. Sellest tulenevalt on kursusejuhendaja aastane töötasu tihti alla pensioniks kehtestatud alammäära ja neist töösuhetest pensioni ei kogune. Kõrvaltööde puhul on pensionimaksja omavalitsuse pensionikindlustus.
Naeruväärsed kaks eurot kuus on minu väljateenitud pension kirikukoori juhendamise pealt — see on kunstirahva pensionikindlustus. Kuue aasta töö on väärt kõigest kaks eurot, sest aastane sissetulek ei ületanud pensioniks vajalikku palgamäära.
Mina ei poolda astmelist tulumaksu. Jutt, et selle kehtestamise korral hakkavad rikkad rohkem makse maksma, on ju tõsi. Aga mis rikas see õpetaja, muusik, kunstitegelane või keeleteadlane siis ikka on? See maksusüsteem ei motiveeri, vaid pärsib teatud erialadel töötavaid inimesi.
Kas sa oleksid rahul, kui su palk on pensionimäärast madalam ja sellestki oled maksnud 50 protsenti maksudeks? Kummaline, et Soomes ei liideta töösuhteid kokku, vaid iga pensionikindlustus maksab väljateenitud tasu eraldi. Imestasin Soomes elades, miks seal nii suur dirigentide puudus on. Sain ka kohe ammandava vastuse: see töö on maksustatud liiga kõrge määraga.
SOOME PRAEGUSE olukorra kohta ei oska ma midagi öelda. Võib-olla on seal seaduses muudatusi tehtud. Mina räägin oma 1991—2001. aasta kogemustest. Selle aja sisse mahtus ka Soome suur majanduskriis (1992—1993).
See, kui vapralt ja üksmeelselt Soome koolid raske aja üle elasid, on omaette jutt. Olen tihti mõelnud, kas eestlane suudaks olla sama tegus ja riigi vajadusi arvestav nagu soomlased toona.
Carl Robert Jakobson on 130 aastat tagasi öelnud kuldsed sõnad: «Iga sõnum, mis meile mõnest sammust kuulutab, olgu meile üks dokument, mida me hoolega läbi uurime ja seda edasi-tagasi kaaludes kui kallist pärli paela otsa ajame.»
Kas astmeline tulumaks ikka on see pärl? Kahtlen sügavalt.