Viljandi ja riik

Reformierakonna liige Kalle Jents Foto: Elmo Riig / Sakala

10. APRILLI «Sakalas» ilmus Randel Läntsi samasuguse pealkirjaga arvamuslugu, mis on järjekordne üllitis sarjast «Suuri valemeistreid». Ega selles midagi üllatavat olegi, sest juba mullu tõi Peeter Oja oma 9. mail «Postimehes» ilmunud artiklis «Puust ja punaseks» Randel Läntsi näiteks ülimalt küünilisest silmakirjalikkusest.

Mul on Peeter Oja öeldule raske vastuargumente leida. Ent ma ei soovi keskenduda kellegi isikuomadustele ega halvustamisele, vaid anda lehelugejale teavet selle kohta, kuidas Viljandi ja riigi koostöö tegelikult kulgeb.

Ei mina ega Eesti riik ole Viljandit mingilgi moel unustanud, nagu väidab Länts. Olen riigikogu liikme ametis oldud kahe aasta jooksul lisaks muudele kohustustele järjepidevalt tegelnud ka oma kodulinna ja maakonna suurematele probleemidele lahenduste otsimisega. Viljandisse heas mõttes puutuvat on jõudnud riigieelarvesse nii mullu kui tänavu ja eks seegi ole näide, et riik pole Mulgimaad unustanud, vaid peab teda oluliseks.