/nginx/o/2013/04/14/1689354t1ha31d.jpg)
Täna hommikul, 25 aastat tagasi, avastasid viljandimaalased kirjakasti juurde minnes, et 1950. aastast ilmunud ajalehte «Tee kommunismile» seal polnud. Oli hoopis «Sakala».
Veerand sajandi eest tuli postkasti taas «Sakala»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enne oli vaja perestroikat ja siiski kulus sihikindlale poliitilisele võitlusele mitu aastat,» on meenutanud «Sakala» kauaaegne reporter, tänaseks meie seast lahkunud Helgi Kaldma. Kui siis ajaleht 1988. aasta 14. aprillil lõpuks «Sakala» nime all ilmus, nutsid seda kätte võttes paljud lugejad ja ajakirjanikud.
«Missuguseid õnnekirju me saime!» kirjeldas Kaldma. «Neid kogunes saapakarbitäis. Üks neist on ununematu. 85-aastane Iru vanadekodus elav naine oli oma karjasepõlves käsitööd tehes linase käterätiku otsa tikkinud «Sakala» keerulise figuuriga S-tähe. Selle osa peetud rätikust oli ta kui reliikvia vanadekodusse kaasa võtnud, kuid saatis selle oma õnnetunde märgiks toimetusele.»
Lehe toonane peatoimetaja Johannes Tetsmann on 2008. aastal antud intervjuus öelnud, et toimetuse parteiorganisatsioon otsustas nimemuutuse 1987. aastal.
«Karl Vaino, Rein Ristlaan ja Peeter Sookruus Tallinna keskkomitees aga lubasid, et nimevahetust ei tule kunagi,» rääkis Tetsmann. «Ideoloogiasekretär Ristlaan kutsus koguni parteiaktiivi kokku, et selline algatus hukka mõista. Samal ajal tehti rajooni paarikümnes parteiorganisatsioonis lehe nime asjus küsitlus ning polnud ainsatki, kes oleks ennistamise vastu olnud. Siis julges ka rajoonikomitee oma jah-sõna öelda. Kaasa aitas Jakobsoni 150. sünniaastapäeva avalik tähistamine.»
Nii ilmuski Viljandimaa ajaleht 1988. aasta 14. aprillil taas oma õige nimega. Just eelmisel õhtul oli ETV saates «Mõtleme veel» loodud Rahvarinne. Uus aeg oli alanud.