Arvustus: Nõukogude aja valu ja ilu

Hendrik Agur Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Ühe Viljandi Kagu tänava hruštšovka korteris number 43 sügaval stagnaajal elanud Johannes Tetsmanni tundsin kui seaduskuulekat kommunisti, kes oli kohaliku rajoonilehe «Tee Kommunismile» peatoimetaja. (Sõna «kommunist» ei ole siia kirjutatud halvustava, vaid pigem määratleva märksõnana toonaste aegade kontekstis.) Ta oli vagur naabrimees, kellele mina kõrvalkorterist number 44 võisin tunduda parasjagu tülika mürsikuna.

Tetsmann on kogu elu pidanud ainult ühte ametit: olnud oma töötee algusest kuni pensionini ajakirjanik väikelinna rajoonilehe juures, alustades alumiselt astmelt ja lõpetades peatoimetaja kohal. On tajutav, et raamatu kirjutamine on olnud talle oluline rajajoon, kus ta võtab kokku kogu oma elu, mis on seotud Viljandiga — sünnist kuni väärika pensionieani.

Johannes Tetsmann on sündinud vabas Eestis ning kogenud lapsepõlves Saksa ja seejärel kohe Nõukogude okupatsiooni. Ta kohanes ideaalselt nõukogudeaegsete olude ja nõuetega, kaotamata samas niivõrd vajalikku eestimeelsust.