19. mail on akadeemik Juhan Peegli 90. sünniaastapäev, mida ajakirjandust õppinud inimesed tähistavad koos Juhan Peegli mõtetega Tartu ülikoolis.
Juhan Peegli päev on päev Eesti ajakirjandusega
15. mai 2009, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 13.30 avatakse akadeemiku elutöö näitus Tartu ülikooli raamatukogus. Kella 15-18 kestab ülikooli aulas konverents.
Juhan Peegli tähendust Eesti kultuuris ja ajakirjanduses on aeg hinnanud ja hindab üha edasi. Leiame meiegi uusi tähendusi ja seoseid, mis lähiajas elades jäid vähem märgatavaks ja mille tähendus avaneb aja möödumisel, uutes olukordades.
Samuti on oluline vaadata ta loomingut ja uuringuid tänapäeva kontekstis, selhulgas Heinrich Dawid Rosenstrauchi lugusid ja folklooriuuringuid.
Paljudele praegu tööd alustavatele ajakirjanikele jääb seletamatuks 1950. aastate alguse õhustik, eriti akadeemiline õhustik, kus suudeti mõelda rahva hävitatud väärikuse taastamisele ja tekitada selle eeldus - kultuurikeskse ajakirjanduse õpetus Eestis.
Mõte sündis siinses ajaloo- ja keeleteaduskonnas, mõtte ärgitaja oli Villem Alttoa, idee sobivaks teostajaks arvati noor Juhan Peegel. Mõte tehti tegudeks.
Eesti ajakirjanduspilt ilma Juhan Peeglita oleks kujuteldamatu või teistsugune. Raske öelda missugune, aga arvestades nõukogude ajakirjanduse tavasid, võime arvata, et sellest oleks praegu raskem analüütilise professionaalse ajakirjanduseni jõuda. Maailm on Eestile avatud, maailma kojutooja ja tõlgendaja rollis on ajakirjanikud.
Teisipäeval, 19. mail kell 13.30 avame Tartu ülikooli raamatukogus Juhan Peegli elu ja loomingu näituse «Kuld on jäänud jälgedesse». Avamiskõnede järel on eesti ajakirjanike elulugude kolmanda kogumiku «Kuidas vaatad, nõnda näed» tutvustus.
Kell 15 algab Tartu ülikooli aulas Juhan Peegli 90. sünniaastapäeva konverents, kus kõnelevad Ülo Tuulik Juhanist kui inimesest ja õpetajast, Arvo Krikmann Juhanist kui rahvaluuleteadlasest, Krista Aru Jaan Tõnissonist ja ajakirjandusest ning Roosmarii Kurvits Eesti ajalehtede kujundusest läbi 200 aasta.
Konverentsi teine osa käsitleb ajakirjaniku rolli tänapäeval ja tulevikus. Juhan Peegli arusaam on olnud, et ajakirjanikul on igal ajal inimese toetaja ja ühiskonna harija roll, ning ta soovis head tahtmist selleks. See ajendab küsima, kas on tahtmist. Ajakirjanikukutse oleviku ja tuleviku üle kõnelevad Halliki Harro-Loit, Mart Kadastik, Erki Berends, Sulev Valner, Külli-Riin Tigasson ja Urmet Kook. Arutamist juhib Marju Lauristin.
Juhan Peegli mälestuspäevale on oodatud kõik tema õpilased, kolleegid ja austajad.
Juhan Peegli sünniaastapäeva õhtul kohtuvad ülikooli kohvikus vilistlased. Arutame Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi tegevuse taastamist ja põhimõtteid, sest akadeemilist ajakirjandusseltsi vajame praegu veelgi enam kui selle tegemisel aastal 1990.
Info vilistlasõhtu kohta ja registreerimine Nele Nemvaltsi e-postiaadressil nele.nemvalts@ut.ee.