Aprillikuised tähtpäevad kipuvad nüüdsel ajal unarusse jääma

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Künnipäeval pidi rahvatarkuse järgi kõik põllutööriistad läbi katsuma, et töö ikka edeneks ja tegija unine ei oleks.
Künnipäeval pidi rahvatarkuse järgi kõik põllutööriistad läbi katsuma, et töö ikka edeneks ja tegija unine ei oleks. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kui rahvakalendri tähtpäevad veel au sees olid, tuli karjalaskepäeval, 1. aprillil ikka loomad välja ajada ja siis kaks nädalat oodata, et 14. aprillil künniriistadega põllule minna.

Tänavusele 1. aprillile tagasi mõeldes meenub pilves ja lumine ilm. Tuleb ehk meelde ka see, et oli esmaspäev. Esmaspäeva peeti aga reede kõrval karja väljalaskmiseks teiseks paremaks päevaks.

Õigupoolest võttis vanarahvas niisuguseid uskumusi alati arvesse ja nii võidi karja õuelaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. 1. aprillil lubati loomadel aga kas või korraks välja minna, isegi siis, kui polnud teab mis karjatamise ilm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles