Juhtkiri: Tossav põhikool

Marju Lauristin Foto: Margus Ansu

Eile riigikogus inimarengu aruande arutelul esinenud sotsiaalteadlase Marju Lauristini sõnul ootab Eestit ees väga must stsenaarium, kui me ei suuda kontrolli alla saada alaealiste tervisehävitamist. Tema hinnangul aitaks selle vastu keskendumine pereväärtustele ja kasvatustöö põhikoolides.

Muu hulgas tuuakse inimarengu aruandes Eesti ühiskonda painavate ja painama hakkavate suurte ohtude seas välja lapsepõlvest alguse saavad tervisevead. Lastele on aasta-aastalt antud rohkem vabadust ning mis vahel veelgi tähtsam — aina enam taskuraha. Kui aga pole juhendajat ja kasvatajat, ei kasuta lapsed saadud võimalusi tihtipeale mõistlikult.

Mitme Viljandimaa põhikooli direktorid on «Sakalale» kinnitanud, et suitsetavad õpilased valmistavad neile suurt peavalu. Õpetajad, koolijuhid, politseinikud ja sotsiaaltöötajad on aastaid püüdnud selle vastu võidelda, kuid üldjuhul on nad sunnitud pettunult tõdema, et silmaga märgatavaid tulemusi pole saavutatud. Endiselt pole nikotiinisõltlased viienda klassi laste seas mingi haruldus, rääkimata seitsmendast või kaheksandast klassist, kus kohati pidavat suitsetama ligi pool õpilastest.

Ent ikkagi aitab lapsi kahjulikest sõltuvustest kõige paremini eemal hoida järjekindel töö paralleelselt nii koolis kui kodus. Et kõige kergemini mõjutatavad on noored põhikoolis, tuleb nii poliitikutel kui haridusametnikel sellele kooliastmele senisest rohkem tähelepanu pöörata.

Just praegu ongi selleks avanenud suurepärane võimalus, sest seadusandjate töölaudadel ootab korrigeerimist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse projekt. Kõigist põhikoolidest tuleb kujundada iseseisvad asutused, mille peaeesmärk on vastutusvõimeliste isiksuste kasvatamine.

Pedagoogid ja vanemad võivad anda endast parima, kuid sellest pole kasu, kui vaimne keskkond neile vastu töötab. Põhikoolid tuleb päästa gümnaasiumide ripatsi rollist ja tõsta neis tehtav töö au sisse. Alles pärast seda saame nõuda üldkasvatuslikes eesmärkides kiiremat edasiminekut.