Skip to footer
Saada vihje

Paber: Mälu halvenemisele tuleb õigel ajal tähelepanu pöörata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Pille Talvik

Mälukaotus on tervisehäire, mis võib pea peale pöörata mitte ainult asjaosalise, vaid ka tema lähedaste elu.


Väga raske on aidata pereliiget, kes enam ei mäleta paljut elu jooksul õpitut, näiteks seda, kuidas rõivastuda. Võtab nõutuks, kui ligimene teatab kurjalt, et ta on terve elu ühtmoodi pükse jalga tõmmanud ning see peab olema pükste viga, et nad jalga ei lähe.


Mälukaotusega pereliikmete hooldajate läbipõlemine on vananeva ühiskonna suur probleem.


Unustamine kuulub mäletamise juurde


Miks me mäletame? Miks me unustame? Võime mäletada ja selle eripärad on alati inimestele mõtlemisainet andnud.


Mälu on võime uut teavet talletada ja vajaduse korral seda meelde tuletada. Mäletamise teine tähtis külg on unustamine — see kuulub mäletamise juurde. Mälu bioloogilise aluse selgitamine on pakkunud tööd mitme põlvkonna teadlastele.


Me kasutame oma mälu kogu aeg, aga vahel tundub, et see streigib. Mida varem mäluhäireid uurima ja ravima hakata, seda edukamalt on võimalik nende arengut aeglustada. Ka paljusid mäluhäirete taustategureid saab ravida.


Mäluhaigused võivad endaga kaasa tuua käitumise ja meeleolu häireid ning areneda dementsuseni.


Salaja hiiliv haigus


Edasi arenevate ja dementsuseni viivate mäluhaiguste seas on kõige sagedasem Alzheimeri tõbi. Selle haiguse esimesed tüüpilised sümptomid on raskused uue õppimisel ja värske info kergem unustamine. Seda, kui tõsine asi on, saab kindlaks teha mälutestide abil.


Mäluhäirete järel ilmnevad tegutsemisraskused, probleemid rääkimise ja taipamisega. Hiljem on häiritud ka argitoimetustega hakkamasaamine: ununeb toiduvalmistamine, lehti ja pabereid koguneb kuhjade kaupa, eluase jääb koristamata ning läheb meelest tasuda arveid. Tasapisi lisandub muutunud käitumine ning iga päevaga vajab inimene kõrvalist abi ikka rohkem ja rohkem.


Mäluhaiguse all kannataja ise end haigena ei tunne, küll aga tajuvad seda tema omaksed, kellele koorem on tasahiljukesi tekkinud ja muudkui kasvab. Harilikult ei oska keegi määratleda haiguse algust, sest see areneb sujuvalt ja aeglaselt.


Kui teie pereliikmel on märgatavaid mäluprobleeme, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.

Kommentaarid
Tagasi üles