Tänane «Postimees» võrdleb Eesti maakondi muutuste järgi tööturul, inimeste sissetulekutes, omavalitsuste maksulaekumistes ja kinnisvaraturul.
Viljandimaa on majanduskriisi tabeli keskpaigas
13. mai 2009, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdlustabeli andmete põhjal näitab majanduskriis hambaid kõige teravamalt Võru-, Lääne- ja Järvamaal. Viljandimaa on miinusmärgiga edetabeli keskel, saavutades 15 maakonna seas 9. koha.
Teistest paremini peavad ettearvatult vastu suurlinnad koos oma mõjupiirkondadega Harjumaal ja Tartumaal, ent ka väike Hiiumaa.
Viljandimaal on 8,9 protsenti töötuid (Võrumaal 14,1 ja Hiiumaal 7,7) ja omavalitsuste tulumaksulaekumise aastane muutus on protsentides -8 (Võrumaal -8 ja Hiiumaal -4,7). Kinnisvaratehingute arv on Viljandimaal vähenenud 26,2 protsenti (Võrumaal 52,8 ja Hiiumaal 20,8).
Viljandimaa töötajate brutosissetulekud on kahanenud 7,5 protsenti (Võrumaal 5,8 ja Hiiumaal 5,3).
«Postimees» pani iga näitaja alusel maakonnad ritta ning saadud edetabeli põhjal arvutas lõppskoori. Tulemust ei tohiks lehe väitel võtta liiga akadeemiliselt, sest maakondi on võrreldud subjektiivselt valitud näitajate abil, mille algmaterjal oli kõigile kättesaadav.
Harju- ja Tartumaa on ka kriisiajal tugevamate seas. Selle üle ei peaks Eesti regioonide arengu eripärasid jälginud inimesed väga üllatuma, analüüsib ajaleht.
Samas ei ole näitajate erinevused selles miinusmärgiga edetabelis nii suured, et Hiiumaad mingiks oaasiks pidada, kirjutab «Postimees».
Olla Eestis parim 7,7-protsendilise tööpuudusega, mis on aastaga kasvanud peaaegu kuus protsendipunkti, võib hiidlasele näida kahtlase väärtusega lohutus. Siiski on näiteks Hiiumaal omavalitsuste tulumaksulaekumised kahanenud ligi kaks korda aeglasemalt kui kõige keerulisemasse seisu sattunud maakondades.
Statistika võrdleb tänavuse aasta esimest nelja kuud mulluse sama ajaga.