Tarmo Loodus: Areneb see, kes oskab ka teiste tarkust ära kasutada

Tarmo Loodus Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«ÜKS JÄRELEMÕTLEJA mees katsub ka raamatutest õpetust leida ja ennast teiste meeste tähelepanemistega tuttavaks teha. Muidugi, eluõpetus on sagedasti enam väärt kui raamatute õpetus, aga kellel mõlemad on, sellel on kahevõrra rammu.»

Seda «Sakala» asutaja Carl Robert Jakobsoni mõttetera järgides käisid Viljandimaa koolijuhid aprilli keskel Taani hariduselu uurimas. Paljud meie põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse tagamaad ja uuendussoovid said seal, kodust kaugemal selgemaks.

PORGAND EI kasva parem, kui ta iga nädal mulla seest välja tõmmata ja üle mõõta. Nii vastasid Taani koolijuhid küsimusele, miks nad oma põhikoolides lastele kuni kaheksanda klassini hindeid ei pane. Tõsi ta on: hindamine pole eesmärk. Eesmärk on õpitust aru saada ning oma otsuste ja tegude eest vastutada. Seda õpetatakse Taani põhikoolis lastele.

Kuigi Taani laste Pisa testi tulemused olid tagasihoidlikud, on nad koolis silmanähtavalt õnnelikud. Vanemate ja õpetajate ühine hool, kutsesuunitlus alates kuuendast klassist ning lapse, vanema ja nõustajate vestlused lapse arengu ja tulevikusoovide teemal aitavad noorel inimesel oma võimetes varakult selgust saada ja tulevikuvalikuid teha.

Tavaliselt vanemad nõustuvad klassijuhataja ja nõustaja ettepanekutega ning töötavad oma lapse arendamiseks pedagoogidega kaasa. Kõik teavad, et need soovitused on tehtud selle nimel, et noor inimene leiaks endale elus sobiliku koha.

Üle poole Taani põhikooli lõpetanutest hakkab kutset õppima, teine osa läheb gümnaasiumi. Gümnaasiumi õppima asumiseks on tarvis põhikooli soovitust. See antakse lapsele, kes tõesti soovib areneda ja kelle vanemad on samuti sellest huvitatud. See ongi näide vahetust vastutusest.

MIKS TEIL klassides uksi pole? Nii küsisime Kopenhaageni Peder Lykke põhikoolis, kus õpib üle 850 rohkem kui 30 rahvusest õpilase.

Seal peetakse tähtsaks üheealiste õpilaste koosolemist. Nii on kool jaotatud kolme ossa: ühes hoones õpivad esimese kuni kolmanda, teises neljanda kuni kuuenda ja kolmandas seitsmenda kuni üheksanda klassi lapsed. Pärisime, miks nii. Taani koolijuht selgitas, et eri vanuses lapsed on oma käitumiselt erinevad ning ühevanuseid on lihtsam koos kasvatada ja õpetada.

Klassidel ja õpetajate toalgi pole uksi sel põhjusel, et kõigil tuleb harjuda koos töötama kaasinimesi arvestades. Ühtlasi on kogu aeg ülevaade õpilaste tegevusest. Turvalisus on selles koolis väga oluline.

OERSTEDI gümnaasium on ilus viiekorruseline klaasist maja. Selles on ainult gümnaasiumiastme klassid ja neis õpib 900 noort. Üks suur, 150-kohaline auditoorium, kolm ringklassi, mis mahutavad klassitäie lapsi, keemia- ja füüsikaklass ning ongi kõik. Ülejäänud on avatud ruum. Nii sobiks Viljandi uueks ühisgümnaasiumiks näiteks linna servas paiknev Unistari ärimaja!

Selles koolis mõistsime, millised piiramatud võimalused meid õppeprotsessi ajakohastamisel ees ootavad. Lisaks veel tänapäevase info- ja õppetehnoloogia kasutamine.

TAANIS keskendutakse gümnaasiumiharidusele, mis annab ettevalmistuse õppimiseks kõrgkoolis. Kodus või võõrsil, sel pole tähtsust. Hinneteta põhikoolis omandatud julgus ise mõelda, otsustada, vastutada ja loominguline olla aitab õpilastel karjääri tehes edukalt toime tulla. Meil on, mida õppida, mille üle vaielda.

Taanis peavad koolis käima kõik lapsed. Kes põhikooli vanemas osas toime ei tule või kel on koolitee pooleli jäänud, saab ametit õppida tootmiskoolis, meie mõistes kutsekoolis. Aga seda mitte koolipinki nühkides, vaid meistri käe all igapäevatöid tehes.

Korsöri tootmiskoolis õpivad abivajavad noored metallitööd, bänditegemist, kokandust, käsitööd, õmblemist, paadi remontimist... Igal õpetajal on kuus kuni kaheksa selli. Osa saab ameti selgeks mõne kuuga, osal kulub selleks paar aastat. Olulised on distsipliin ja soov saada ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks.

Sügisest rakendame niisugust õppeviisi ka Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis.

Muide, kui õpilane hommikul kooli ei tule, minnakse Taanis talle koju järele — seda näeb ette kooli, omavalitsuse ja lapsevanema vahel sõlmitud leping.

VILJANDIMAA koolijuhtide õppereis Taani oli põnev ja hariv. Taani haridusministeeriumi ja eri koolitüüpide külastamine ning kohtumine õpetajate ametiühingu esindajate ja kohalike eestlastega andsid meile ohtralt mõtlemisainet, samuti tegutsemiseks ning oma koolide ja hariduselu edendamiseks väärt ideid.

Siia said kirja vaid üksikud reisikillud. Nii mõnigi idee jõuab meie koolijuhtide ühenduse kaudu praegu parlamendis arutatava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse parandusettepanekutesse.

Samas võib muidugi öelda, et see reis oli pidu katku ajal: paljud peavad praegu kõvasti kokku hoidma, aga näe, koolijuhid käisid omavalitsuste kulul Taanis. Nii võib mõelda, sest koolituspäev maksis 1500 krooni, millele lisandus oma toiduraha. Pean aga oluliseks märkida, et Eestis korraldatavad ühepäevased koolitused koos sõidurahaga maksavad enamjaolt sama palju.

Lisan, et mõni õppereisil osalenu kandis kõik kulud ise — igaüks vastavalt oma ja kooli võimalustele. Õppereisi toetasid rahaliselt ka koolijuhtide ühendus ja Viljandimaa omavalitsuste liit. Suur tänu neile.

KIRJUTISE algul tsiteeritud Jakobson käis talupidamist Soomes õppimas ja Saksamaal vaatamas. Nii tuleb tegutseda ka meil.

Viljandimaa koolijuhtide järgmine õppereis viib Lätti ja Leetu, et uurida sealset haridussüsteemi. Kel teema vastu rohkem huvi, soovitan lugeda Kildu kooli direktori Enn Siimeri pikemat kirjutist «Õpetajate Lehest».