Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/06/19/1175606t1h72fe.jpg)
PEAN TUNNISTAMA, et minu koduümbruse metsad on kadunud tuima järjekindlusega. Ikka lank langi haaval.
Elan justkui metsade keskel, ehkki tegelikult suuresti juba võsastiku rüpes. On nii tavaline, et aeg-ajalt lõhestab vaikust langetustraktori ulg, metsaveomasinate müra, virna tõstetava puidu kolksumine või — oh seda õudust — puidupurustaja põrgulärm. Siis küsin endalt: kui kaua veel?