PEAN TUNNISTAMA, et minu koduümbruse metsad on kadunud tuima järjekindlusega. Ikka lank langi haaval.
Tellijale
Et jääks alles ükski mets ja pesapuu!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elan justkui metsade keskel, ehkki tegelikult suuresti juba võsastiku rüpes. On nii tavaline, et aeg-ajalt lõhestab vaikust langetustraktori ulg, metsaveomasinate müra, virna tõstetava puidu kolksumine või — oh seda õudust — puidupurustaja põrgulärm. Siis küsin endalt: kui kaua veel?