Kolhoosikord ja mõisaaeg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heiki Hepner
Heiki Hepner Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

EESTI VABARIIGI taastamise järel oli üks põhimõttelisemaid otsuseid tagastada maaomand. Kolhoosid likvideeriti ja omanikud said tagasi selle, mis neile või nende esivanematele oli enne okupatsiooni kuulunud.

Kahjuks on enam kui 20 aastat tagasi alustatu jäänud lõpetamata: inimesel pole võimalik otsustada oma maal jahindusküsimuste üle. Sisuliselt on jahinduses säilitatud kolhoosikord.

Praeguse jahindussüsteemi eest võitlejad on maaomanikke süüdistanud mitmes surmapatus. Kõige valjemalt on kõlama jäänud väide, et kui hakkame maaomanike seisukohti arvestama, tuleb tagasi mõisaaeg. Selle väite kinnituseks proovitakse näidata, et jahiseaduse ajakohastamise soovi taga on välismaalasest suurmaaomanikud. Ent milline on olukord tegelikult?

Tagasi üles