Varjulise aiasopi muudavad nägusaks sõnajalad

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõnajalaliiikide ja -sortide lehe kuju ja värvus varieeruvad suurel määral. Nipponi naistesõnajala (Athyrium niponicum) kahelisulgjad liitlehed on punaka ja hõbehalli mustriga.
KALEV SAAR («Postimees»)
Sõnajalaliiikide ja -sortide lehe kuju ja värvus varieeruvad suurel määral. Nipponi naistesõnajala (Athyrium niponicum) kahelisulgjad liitlehed on punaka ja hõbehalli mustriga. KALEV SAAR («Postimees») Foto: Kalev Saar / Postimees

Raplamaal Enno talus sõnajalgu kasvatav Aivar Kaljuste usub, et need on asendamatud taimed varjuliste ja pimedavõitu aianurkade haljastamisel.

Enno talus on sõnajalgu kasvatatud ja paljundatud juba kümmekond aastat. Praegu on valikus umbes 60 Eesti kliimasse sobilikku liiki ja sorti.

Aivar Kaljuste räägib, et sõnajalgade ajalugu on väärikas. Nende hiilgeajad ulatuvad 320 miljoni aasta taha, mil nad planeedi valitsejana moodustasid enamiku maa taimkattest. Kuigi vahepeal on suurem osa liike välja surnud, leidub neid ometi ka tänapäeval umbes 20 000 liiki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles